Träger, Sabrina, kaasjuhendajaAavik, Tsipe, juhendajaReinula, IrisTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Botaanika osakond2018-07-102018-07-102018http://hdl.handle.net/10062/61285Hiljutised maakasutuse muutused on looduslikke ökosüsteeme oluliselt muutnud, mille tulemuseks on looduslike ja pool-looduslike elupaikade (nt loopealsed) killustumine. Käesoleva töö eesmärgiks on uurida, kas ja kuidas mõjutavad maastikumuutused niidutaimede geneetilist mitmekesisust. Selleks kasutati maastikugeneetika meetodeid. Töös analüüsiti 338 nurmenuku (Primula veris) indiviidi proovi, mis pärinesid 19-st populatsioonist Saare- ja Muhumaal. Geneetiliste markerite (üksiknukleotiidsed polümorfismidest e SNP-d) leidmiseks kasutasin nüüdisaegset sekveneerimismeetodit (restriction site associated DNA sequencing, RADseq). Saadud geneetiliste andmete abil analüüsisin ajalooliste ja tänapäevaste maastikuparameetrite mõju nurmenuku populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele. Lisaks uurisin nurmenuku populatsioonide geneetilist struktuuri. Kasvukoha pindala kadu mõjutas geneetilist mitmekesisust negatiivselt. Tänapäevane metsa pindala avaldas geneetilisele mitmekesisusele negatiivset mõju. Inimpopulatsiooni tihedus oli samuti negatiivse mõjuga. Leidsin, et Muhu ja Ida-Saaremaa populatsioonid olid teiste populatsioonidega võrreldes üksteisele geneetiliselt sarnasemad. Kokkuvõtvalt võib öelda, et maastikumuutustel on olnud suur mõju Eesti loopealsetel kasvavatele nurmenuku populatsioonide geneetilisele mitmekesisusele.engopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniaddRADarea lossbiodiversitygenetic diversitysingle-nucleotide polymorphismslandscape changelandscape geneticsgrasslandSNPconservationmagistritöödddRADbioloogiline mitmekesisusgeneetiline mitmekesisusmaastikumuutusedmaastikugeneetikalooduskaitseüksiknukleotiidsed polümorfismidrohumaapindalakaotusSNPThesis