Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendajaRandma, GeiaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2018-03-142018-03-142018http://hdl.handle.net/10062/59469Antud töös uuriti kuidas Eesti perearstid rakendavad GÄH-i ravijuhendi praktikaid – diagnoosimine, raviplaan, ravi hindamine ning milliseid ravimeid kirjutatakse välja enim GÄH-i puhul Eesti perearstide poolt. Meetodina kasutati uurimustöö autori koostatud küsitlust ning tehti Eesti Haigekassast päring F40 ja F41.1 diagnoosiga patsientidele väljakirjutatud ravimite kohta 2010-2016. aastatel peremeditsiinis. Internetis läbiviidud küsitluses osales 110 perearsti üle Eesti, kes vastasid RHK-10 alusel koostatud hüpoteetilise F41.1 diagnoosiga inimese kaasuse põhjal küsimustele. Kokkuvõttes toimisid küsitluses osalenud perearstid osalt ravijuhendiga kooskõlas. 51.9% määraks õige diagnoosi, 77.3% eelistaks medikamentoosset ravi (antidepressante) ning 52.7% vastanutest suunaks patsiendi teraapiasse. Haigekassa statistika põhjal kirjutatakse F41.1 diagnoosiga patsiendile enim välja alprasolaami (bensodiasepiin), mis on vastuolus nii küsitluse tulemustega kui ka ravijuhendiga ning viitab vajadusele antud teemat põhjalikumalt edasi uurida.estgeneraliseerunud ärevushäireperearstidravijuhendravimidteraapiageneralized anxiety disordergeneral practitionerpractice guidelinemedicationstherapyüliõpilastöödThesis