Ehin, Piret, juhendajaRannala, Ilona-Evelyn, juhendajaValss, NeleTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Riigiteaduste instituut2015-06-152015-06-152015http://hdl.handle.net/10062/47127Euroopa Liidu liikmesriikide süveneva majandusliku ja poliitilise integratsiooni valguses on mõiste euroopastumine uurimisväljana viimase paari aastakümne vältel üha enam tähtsust kogunud. Euroopastumise analüütiline raamistik võimaldab uurida Euroopa Liidus ja liikmesriikides asetleidvate muutuste suunda ning ulatust. Euroopastumise põhjuste analüüsimiseks noortepoliitika valdkonnas annab parima raamistiku “sobivuse määra” kontseptsioon. Noorus kui osa elutsüklist on nüüdisaegsete ühiskonnatrendide tõttu raskesti piiritletav, muuhulgas seetõttu, et hariduse omandamisest on saamas elukestev protsess. Noortevaldkonna kiire arengu tulemusena on Euroopa Liidus ning Eestis viimase 20 aasta jooksul tähelepanu keskmesse sattunud lõimitud noortepoliitika, mille keskmes on noor. Käesolev töö lähtub autori eeldusest, et euroopastumise ilmingute taju ja Euroopa Liidu mõju Eesti noortevaldkonnale on seotud, soodustades teadmistepõhise noortepoliitika arengut. Töö eesmärgiks on kaardistada Eesti noortevaldkonna ekspertide taju Euroopa Liidu ja Eesti noortepoliitika arenguseoste suhtes. Analüüsi tulemusel selgus, et Euroopa Liidu ja Eesti noortepoliitikaid hinnatakse kokkusobivaiks. Eesti noortepoliitika euroopastumist peeti üldjuhul positiivseks, euroopastumist põhjendati ajaloolise tausta, ühiste vajaduste ja väljakutsete ning finantsmehhanismidega.etmagistritöödEuroopa LiitnoorsoopoliitikaeuroopastumineEestiThesis