Vainik, Uku, juhendajaKonstabel, Kenn, juhendajaViljasto, LauraTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2017-07-212017-07-212017http://hdl.handle.net/10062/57316Käesoleva magistritöö eesmärk oli uurida ülesöömise seoseid igapäevaelu situatsioonidega. Selle jaoks loodi uus küsimustik, mis koondas erinevaid situatsioonidest tulenevaid tegureid. Küsimustikule vastas 227 inimest ja 75.8% neist täitsid küsimustiku kahe toidukorra kohta. Faktoranalüüsi abil valitud tegurite mõju uuriti seejärel kogemuse väljavõtte meetodi abil. Kogemuse väljavõtte uuringus osales 70 naist, kes kasutasid vastamiseks enda nutitelefoni. Uuring kestis nädal aega ja signaale esitati 6 korda päevas. Kokku raporteeriti 1336 söömisepisoodi. Ülesöömise ennustamiseks kasutati mitmetasandilist mudelit. Suurenenud ülesöömisega seostusid tavapärastest suurem valikute arv, toidu söömine selle isuäratava välimuse tõttu ja söömise ajal kõrvaliste asjadega tegelemine. Vähenenud ülesöömisega seostusid söömise ajal üksi olemine ja enda valmistatud toidu söömine. Olulist mõju ülesöömisele ei avaldanud alkoholi tarvitamine, eelnev vaimne tegevus ja toitumise piiramine. Ka Suure Viisiku isiksuseomadused ei ennustanud ülesöömist. Seos ilmnes situatsioonis mõõdetud ülesöömise skoori ja söömishäireid hindava skaala skooriga. Tulemused viitavad sellele, et ülesöömise vähendamisele suunatud sekkumised peaksid arvestama situatsioonitegurite mõjuga.estülesööminesöömiskäituminesituatsioonidkogemuse väljavõtte meetodovereatingeating behaviorsituationsecological momentary assessmentmagistritöödThesis