Rozeik, Helena2008-10-022008-10-022008-10-02http://hdl.handle.net/10062/7075Ulatuslikum uurimistöö äriühingute valitsemise valdkonnas Kesk- ja Ida-Euroopas algas 1990ndate alguses, kus põhiliseks uurimisfookuseks on olnud erastamisega seotud uute omandistruktuuride esilekerkimine. Vähemal määral on erialases kirjanduses leidnud käsitlust erastamisjärgseid omandistruktuuri muutusi mõjutavad tegurid ja nende muutuste mõju ettevõtete restruktureerimisele. Doktoritöö eesmärk on välja selgitada erastamisjärgsed muutused omandistruktuurides, neid mõjutavad tegurid ning nende roll Eesti ettevõtete restruktureerimisel. Omandistruktuuri muutusi analüüsitakse töös erinevatel ajaperioodidel alates erastamisest kuni aastani 2004. Ettevõtete restruktureerimist käsitletakse läbi kolme erineva aspekti: finantsilise, tehnoloogilise ja organisatsioonilise restruktureerimise. Töö teoreetilises osas vaadeldakse erinevaid äriühingute valitsemise teooriaid ning antakse ülevaade kirjandusest, mis käsitleb omandistruktuuri muutusi ning ettevõtete restruktureerimist siirdeperioodil. Töös pakutakse välja süstemaatiline raamistik omandistruktuuri muutuste ja erinevate ettevõtete restruktureerimise tüüpide vaheliste seoste analüüsimiseks, millele tuginedes jaotatakse empiirilise analüüsi jaoks püstitatud uurimisväited kolme gruppi. Empiiriline analüüs näitas, et erastamisjärgsel perioodil on Eesti ettevõtete omandistruktuurid muutunud veelgi kontsentreeritumaks. Eriti intensiivsed on olnud omandistruktuuri muutumised esialgse tööjõuomandiga ettevõtetes, madala tulemuslikkusega ettevõtetes ning varasemal siirdeperioodil, enne 2000 aastat. Omandistruktuuride arengud on olnud mõjutatud ettevõtte-spetsiifilistest teguritest ja nende muutumisest. Erastamisjärgsete omandimuutumistega on toimunud kohandumine efektiivsemate omandistruktuuride poole, kuid nende muutuste mõju erinevatele restruktureerimise tüüpidele on olnud spetsiifiliste omandimuutuste lõikes erinev. On näidatud, et omandistruktuuri muutus esialgsest juhi omandist välisomandisse toob kaasa kiirema tööjõu tootlikkuse kasvu. Samuti, et omandistruktuuri muutus esialgsest tööjõuomandist kohalikku ettevõttevälisesse omandisse või juhiomandisse toob kaasa suurema ettevõttevälise finantseerimise, kapitalimahukuse ning tööjõu tootlikkuse kasvu. On leitud, et kohaliku ettevõttevälise omandiga ettevõtted on tugevad investeerijad ja panustavad kõige enam kapitalimahukuse suurendamisse. Tulemused võimaldavad aru saada omandistruktuuride käitumisest erinevatel majandusarengu etappidel. An extensive research of corporate governance issues in Central and East European countries started at the beginning of the 1990’s, where the research focus has been on the effects of privatisation and emergence of new ownership structures. To a smaller extent, recent literature has studied the determinants of ownership changes and the relationship between post-privatisation ownership changes and enterprise restructuring. The aim of this dissertation is to identify the patterns of post-privatisation changes in ownership structures, their determinants and role in the restructuring of enterprises in Estonia. The changes in ownership structures are analysed in different time periods from privatisation to 2004. Enterprise restructuring is treated in terms of the financial, technological and organisational changes. In the theoretical part of dissertation the corporate governance theories are introduced, followed by a review of literature on ownership structure changes and enterprise restructuring in transition. Based on the theoretical discussion and previous empirical research, a systematic framework for analysing the relationships between changes in ownership structures and different types of enterprise restructuring is proposed. According to that three groups of propositions with specific sub-propositions are developed. The results of the empirical analysis indicated that in the post-privatisation period the ownership concentration level in Estonian enterprises has increased. The post-privatisation ownership changes have been especially intensive in enterprises with initial employee ownership, in enterprises with lower performance and in the earlier period before 2000. The development of ownership structures have been influenced by several firm-specific factors and their changes. The post-privatisation ownership changes have been accompanied by positive effects towards more efficient ownership structures, but the impact of these changes on different types of restructuring have been dependent on specific ownership changes. The analysis indicated that ownership change from manager to foreign ownership has been accompanied with a faster increase in labour productivity. At the same time, the ownership change from employee to domestic outsider or manager ownership has led to a faster financial and technological restructuring, as well as a faster increase in labour productivity. In general, the domestic outsider owners seemed to be rather aggressive in making investments and increasing the level of capital intensity. These results help to understand how ownership structures behave during different economic development periods.endissertatsioonidETDdissertationThesis