Täht, Karin, juhendajaKalle, KatriinTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2026-05-222026-05-222026https://hdl.handle.net/10062/121255Käesoleva uurimistöö eesmärgiks oli uurida, mil määral ennustavad sotsiaalemotsionaalsed oskused Eesti õpilaste koolikiusamise kogemust ja kooli kuuluvustunnet ning kas ja mil määral muutub ennustusvõime soo ja sotsiaalmajandusliku tausta lisamisel mudelisse. Uuringus kasutati PISA 2022. aasta andmeid, valimisse kuulus 6392 Eesti 15–16 aastast õpilast. Andmete analüüsimiseks viidi läbi korrelatsiooni- ja lineaarse regressiooni analüüsid. Koolikiusamise ja kuuluvustunde vahel esines madal negatiivne korrelatsioon. Regressioonanalüüsid näitasid, et koolikiusamise kogemust ennustas enim emotsioonide kontroll ja see ei muutunud soo ja sotsiaalmajandusliku tausta lisamisel. Üldine mudeli ennustusvõime oli 6%. Kooli kuuluvustunnet ennustasid peamiselt koostöö ja stressiga toimetuleku oskus. Soo ja sotsiaalmajandusliku tausta lisamisel selgitas mudel 24,3% variatiivsusest. Uuringu tulemustest selgub, et koolikiusamine on mitmetahuline nähtus, samas kui kooli kuuluvustunne on tugevalt seotud õpilaste sotsiaal-emotsionaalse võimekusega.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/koolikiusaminekooli kuuluvustunnesotsiaal-emotsionaalsed oskusedsotsiaalmajanduslik taustPISA 2022school bullyingschool belongingsocial-emotional skillssocio-economic backgroundPISA 2022üliõpilastöödÕpilaste sotsiaal-emotsionaalsed oskused nende koolikiusamise ja kooli kuuluvustunde ennustajatena: PISA 2022 Eesti andmete sekundaaranalüüsStudents’ Social-Emotional Skills as Predictors of School Bullying and Sense of School Belonging: A Secondary Analysis of Estonia’s PISA 2022 DataThesis