Solvak, Mihkel, juhendajaTali, Aino-SilviaTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Riigiteaduste instituut2014-08-132014-08-132014http://hdl.handle.net/10062/42857Käesoleva bakalaureusetöö eesmärgiks oli uurida naiste poliitilist esindatust mõjutavaid tegureid ning analüüsida, milline on kandidaadi soo mõju valituks osutumisele kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Kuna poliitika karjäär saab enamasti alguse kohaliku omavalitsuse esinduskogus ning madalama taseme poliitika kogemus on oluline mõjutegur parlamendis valituks osutumisele, on vajalik uurida, kas naiste vähese poliitilise esindatuse põhjused võivad peituda just kohalikul tasandil. Püstitatud hüpoteesi „Kandidaadi sugu mõjutab valituks osutumist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“ kontrollimiseks viidi läbi statistiline analüüs nelja kohaliku valimise (2002, 2005, 2009 ja 2013) andmete põhjal. Analüüsi tulemusena võib väita, et naiste osakaal valimistel kandideerinute ja valituks osutunute seas on tunduvalt madalam kui meeste osakaal. Kandidaatide ja valituks osutunute soolise jagunemise suhe ei ole proportsionaalne – naiskandidaate saab süsteemselt vähem valituks kui mehi. Läbi viidud lineaarse ja logistilise regressiooni põhjal väita, et kandidaadi sugu mõjutab olulisel määral valimistel saadud häälte hulka ning valituks osutumise tõenäosust. Meeskandidaadid saavad keskmiselt rohkem hääli kui naiskandidaadid ning meeskandidaadil on suurem tõenäosus valituks osutuda kui naiskandidaadil. Seega saab järeldada, et püstitatud hüpotees leidis kinnitust. Kandidaadi sugu tõepoolest mõjutab valituks osutumist kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel. Siiani on naiste poliitilist esindatust Eestis uuritud eelkõige Riigikogu valimiste põhjal. Kui parlamendi valimistel ei ole leitud, et sugu mängiks rolli valituks osutumisel, siis kohalikul tasandil võib selle väite ümber lükata. Käesolev bakalaureusetöö toob välja naiste poliitilise esindatuse valukoha – kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel on naistel raskem saada valituks kui meestel, mis omakorda võib põhjustada ka naiste väiksemat osalust kõrgematel poliitika tasanditel. Antud uurimus ei püüagi ära seletada, miks naiskandidaadid saavad kohalikel valimistel vähem hääli, vaid selgitas välja, et sugu mõjutab valituks osutumise tõenäosust. Tulevikus võib juba valijakäitumist analüüsida ja uurida, miks eelistatakse kohalikel valimistel pigem meeskandidaate.etbakalaureusetöödvalimisedkohalikud omavalitsusedvolikogudnaisedsooline võrdõiguslikkusEestiThesis