Luuk, Aavo, juhendajaTari, UrmiTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2025-09-102025-09-102025https://hdl.handle.net/10062/115797Uurimistöö käsitleb emotsionaalse enesetunde küsimustiku ja pahameeleküsimustiku vahelisi seoseid noorte täiskasvanute valimis, keskendudes negatiivsete emotsioonide, impulsiivsuse agressiivsuse, viha ja vaenulikkuse mõjule vaimsele tervisele. Valimis osales 962 noort vanuses 17–24 aastat, peamised andmeid koguti emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK) ja pahameeleküsimustiku abil, kuid kasutati lisaks ka teisi küsimustikke. Pahameeleküsimustiku faktoranalüüs tuvastas kolm faktorit: agressiivsusega seotud käitumine, sisemised emotsionaalsed seisundid ja viha reguleerimine, kuid nende jaotus ei vastanud täielikult algsele teoreetilisele struktuurile. Esimene faktor, mis hõlmas agressiivset käitumist, kattus varasema mudeliga, kuid teises ja kolmandas faktorid segunesid viha ja vaenulikkuse mõõtmed, viidates sellele, et vastajad ei eristanud neid nii selgelt, nagu teooria eeldas. Leiti, et depressioon ja ärevus korreleerusid pahameeleküsimustiku viha ja vaenulikkuse mõõtmetega, impulsiivsus oli seotud agressiivse käitumisega ning madalamad positiivsed enesehinnangud korreleerusid suurema vaenulikkusega. Tulemused toetavad emotsioonide regulatsiooni teooriaid ning viitavad sellele, et viha ja vaenulikkuse eristus ei pruugi indiviidide tajumuses olla üheselt selge, mis võib mõjutada nende väljendumist ja kontrollimist. Need leiud pakuvad aluse edasistele uuringutele negatiivsete emotsioonide avaldumise ja regulatsiooni kohta.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/negatiivsed emotsioonidemotsionaalne enesetunneimpulsiivsusagressiivsusvihavaenulikkusemotsioonide regulatsioonnegative emotionsemotional stateimpulsivityaggressionangerhostilityemotion regulationüliõpilastöödThesis