Gabovitš, Boris, juhendajaKastepõld-Tõrs, Kaia, juhendajaMurašina, AnastassiaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2019-04-092019-04-092019http://hdl.handle.net/10062/63616Antud töös uuriti fibromüalgiat põdevate patsientide kalduvust depressioonile ja ärevusele ning lisaks elukvaliteedi ja enesetõhususe taset. Uurimuses osales kokku 50 inimest: 25 fibromüalgia diagnoosiga patsienti ja 25 tervet inimest, kes moodustasid kontrollrühma. Uurimuse raames paluti osalejatel täita 6 erinevat küsimustikku. Töös ei leitud kinnitust hüpoteesile, mis eeldas, et fibromüalgia patsientidel on madalam enesetõhususe tase, ning nemad on rohkem altid põdema depressiooni. Kinnitust sai see, et fibromüalgiat põdevatel patsientidel on suurem soodumus põdeda üldistunud ärevushäiret kui tervetel inimestel. Teine hüpotees, mis eeldas, et fibromüalgia patsientidel on oluliselt madalam elukvaliteet füüsilise ja vaimse tervise valdkonnas ning madalam rahulolu sotsiaalsete suhetega ja ümbritseva keskkonnaga kui tervetel inimestel, sai kinnitust osaliselt. Fibromüalgia patsientidel olid oluliselt madalamad vaimse ja füüsilise tervise näitajad. Rahulolu sotsiaalsete suhetega ja ümbritseva keskkonnaga ei erinenud patsientide ja kontrollrühma vahel statistiliselt oluliselt. Üldine elukvaliteet, mis hõlmab eelnimetatud 4 valdkonda, oli patsientidel oluliselt madalam kui kontrollrühmal. Demograafiliste andmete ankeedis oleva küsimuse abil uuriti fibromüalgia haigetel ja kontrollrühmas olevatel inimestel, milliseid traumaatilisi sündmusi on nad läbi elanud. Töös arutletakse saadud tulemuste võimalike põhjuste ja tulevikuperspektiivide üle.estopenAccessAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eestifibromüalgiaelukvaliteetenesetõhususdepressioonärevusfibromylagiaquality of lifeself-efficacydepressionanxietyüliõpilastöödThesis