Kaldoja, Mari-Liis, juhendajaKolk, Anneli, juhendajaRaud, TriinTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2013-09-242013http://hdl.handle.net/10062/33350Ligipääs piiratud kuni 24.11.2014Käesoleva töö eesmärgiks on uurida epilepsiaga laste sotsiaalset kompetentsust ja kognitiivseid võimeid. Uuringus osales 35 epilepsia diagnoosiga last ning 30 tervet eakaaslast vanuses seitse kuni kaksteist eluaastat. Sotsiaalse kompetentsuse hindamiseks kasutati valeuskumusi, sotsiaalset valetamist ja sarkasmi kirjeldavaid lugusid ja sotsiaalsete oskuste ning taju küsimustikke. Kognitiivsete võimete hindamiseks kasutati NEPSY testipatareid. Uuringust leiti, et sotsiaalne taju areneb epilepsiaga lastel sarnaselt tervete eakaaslastega – esmalt hakatakse mõistma valeuskumusi, seejärel sotsiaalset valetamist ning viimasena sarkasmi, kuid epilepsiaga lastel on sotsiaalsete oskuste tase madalam ning areneb välja hiljem. Epilepsiaga lastel esineb eakaaslastega võrreldes enam internaliseeritud probleemkäitumisi. Epilepsiaga lastel on ka nõrgemad kognitiivsed võimed, mis ilmnevad eriti tähelepanu ja täidesaatvate funktsioonide osas, keelelistes oskustes, peenmotoorikas ning verbaalses mälus. Epilepsiaga laste sotsiaalne kompetentsus on positiivses korrelatsioonis kognitiivsete võimetega (täidesaatvad funktsioonid, keelelised võimed, visuaalruumilised võimed). Generaliseerunud epilepsiaga ning varasema epilepsia algusega laste sotsiaalne kompetentsus on madalam. Põhjalik sotsiaalsete ja kognitiivsete võimete uuring epilepsiaga lastel on oluline spetsiifiliste probleemide määratlemiseks ning ennetamiseks.etmagistritöödepilepsiasotsiaalsed oskusedkognitiivsed võimedlapsedThesis