Põldsam, Anu, juhendajaNaruski, LilyTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Usuteaduskond2021-07-202021-07-202021http://hdl.handle.net/10062/73121Vaatamata sellele, et kohati võib sekundaarkirjandusest järeldada, justkui Nõukogude Eestis juutide religioosset ja kultuurilist elu peaaegu ei esinenud, tuleb intervjuudest siiski välja, et kogukond oli olemas ning toimis. Seda ei saa küll võrrelda näiteks kultuuriautonoomia ajaga, samas polnud ka kogukonnaelu täielikult ära kadunud. Rahvaloenduste andmetest järelduvalt suurenes Eesti juudi kogukond vahetult pärast Teist maailmasõda, kuid juutide arv Eestis hakkas taas väljarännete tõttu pärast 1959. aastat langema. Tegemist oli peamiselt suurlinnades elavate kogukondadega, kuid vastukäivate andmete tõttu ei saa täpselt määrata, kui suur osa sõjajärgsest kogukonnast moodustasid evakuatsioonist tagasipöördujad ning kui suure osa mujalt Nõukogude Liidu aladelt sisserännanud juudid.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalsünagoogšabbatjuudi kogukondbakalaureusetöödjuudidjudaismThesis