Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendajaRämson, RelikaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2019-09-242019-09-242019http://hdl.handle.net/10062/65313Intensiivravispetsialistid töötavad stressirikkas keskkonnas, kus nad puutuvad pidevalt kokku kriitiliselt haigete patsientidega. See võib mõjuda negatiivselt töötaja vaimsele tervisele ning välja võib kujuneda post-traumaatiline stressihäire (PTSH). Antud töö eesmärgiks on uurida, kas Eestis raskete traumadega ja/või kriitiliselt haigete patsientidega töötavatel inimestel esineb rohkem PTSH-d, kui kergemate haigete või tervete inimestega kokku puutuvatel tervishoiutöötajatel ning kas see on seotud nende toimetulekuviisidega. Andmete kogumise meetodiks olid enesekohased küsimustikud, mis mõõtsid PTSH esinemist, emotsionaalset enesetunnet ning toimetulekuviise. PTSH kinnitamiseks kasutati CAPS intervjuud. Tulemustest selgus, et intensiivravispetsialistide seas pole rohkem PTSH’le viitavaid sümptomeid kui peremeditsiini spetsialistide seas. Häire esinemisele viitas 12% intensiivravitöötaja punktiskoor, mis oli võrreldes varasemate uuringutega pigem madal. Uuringu tulemused viitasid kõige enam asteenia esinemisele mõlemas grupis. Tulemustest järeldati, et töökoormus võib olla intensiivraviosakonnas ning peremeditsiinis sama suur, põhjustades sarnasel määral stressi. Toimetulekuviisidest näitasid vähesel määral eitamine ning enesesüüdistamine positiivset seost PTSH punktiskooriga. Vältiva toimetulekuviisi seost PTSH kujunemisel tuleks edaspidi uurida suurema valimi peal, kus on häire rohkem esindatud.estopenAccessAutorile viitamine + Mitteäriline eesmärk + Tuletatud teoste keeld 3.0 Eestipost-traumaatiline stressihäireintensiivravispetsialistidvältiv toimetulekuviispost-traumatic stress disorderintensive care specialistavoidant copingüliõpilastöödThesis