Tulviste, Tiia, juhendajaMuru, MerilynTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2025-08-292025-08-292025https://hdl.handle.net/10062/115564Käesoleva magistritöö eesmärgiks oli uurida longituudselt, kuidas on seotud 3–5,5-aastaste laste sõnavara suurus, kõne areng ning jutustamisoskus ja jutustustest arusaamine. Andmeid koguti kolmel ajahetkel (vanuses 3;0, 4;0 ja 5;6) kümnelt Eesti lapselt (neli poissi ja kuus tüdrukut), kasutades ECDI-III küsimustikku, Uut Reynelli Kõnearengu Testi (NRDLS-4) ning MAINi pildiseeriaid. Leiti seosed varase sõnavara, kõne arengu testi ja narratiivide vahel. Tulemused näitavad, et 3-aastaselt mõõdetud sõnavara on tugevas positiivses seoses nii 4- kui ka 5,5-aastaste laste produktiivse kõnega, aga ka 5,5-aastaste jutustustest arusaamisega. Olulised seosed ilmnesid ka 3- ja 4-aastaste retseptiivse ning 4- ja 5-aastaste produktiivse kõne ja 5,5-aastaste jutustustest arusaamise vahel. Kuigi tüdrukud said keskmiselt kõrgemaid tulemusi kui poisid, ei olnud erinevused statistiliselt olulised. Mõne näitaja puhul ilmnes vanemate haridustaseme mõju laste keeleoskustele, kus mitmel juhul olid ootamatult paremad tulemused madalama haridustasemega vanemate lastel. Töö rõhutab varase kõne arengu olulisust ning viitab vajadusele jätkata uuringuid suuremate valimitega.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/CDIsõnavarakõne arengReynellMAINnarratiivjutustamisoskusvarajane keele arengekspressiivne kõneretseptiivne kõnelongituuduuringCDIvocabularyspeech developmentReynellMAINnarrativestorytelling skillsearly language developmentexpressive languagereceptive languagelongitudinal studymagistritöödThesis