Ukrainski, Kadri, juhendajaFriedrich, Peter Joachim, juhendajaLooga, JaanTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond2026-04-212026-04-212026-04-21978-9908-57-197-3978-9908-57-198-0 (pdf)1406-13092806-254X (pdf)https://hdl.handle.net/10062/120542Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKujutage ette tehast, kus masinad asuvad tosina erineva hoone vahel üle kogu linna. Pool päevast läheks ainult nende vahel liikumisele. Eesti põllumajandustootjad seisavad sarnase probleemi ees – nende maad on jaotatud kümnete väikeste, laiali pillatud tükkide vahele, mis on päritud 1990ndate maareformist. Ja see ruumiline pusle maksab käegakatsutavalt: killustunud maadega talud on vähem tootlikud ega investeeri tõenäolisemalt uude tehnoloogiasse. See on Tartu Ülikooli doktoritöö, mille kaitsmiseks valmistub Jaan Looga, keskne leid. Analüüsides sadu Eesti põllumajandusettevõtteid mitme aasta jooksul, leidis Looga, et talu maakasutuse struktuuri parandamine suurendab oluliselt tõenäosust, et põllumees uuendusi teeb: näiteks ostab uue masina, ehitab hoone. Tänu sellele saab ta kasutusele võtta nutikamad tootmise praktikad. See ei puuduta üksnes ettevõtjaid, vaid ka väikseid, ääremaadel asuvaid kohalikke omavalitsusi – valdu, mis katavad suure osa Eestist ja sarnastest postsotsialistlikest riikidest. Need vallad ei oma ülikoole ega uurimiskeskusi. Nad ei saa rakendada tavapäraseid innovatsioonipoliitika tööriistu. Kuid üks hoob neil on: ruumilise planeerimise pädevus. Nad saavad algatada maakorraldust. Doktoritöö väidab, et maakorraldus ei ole pelgalt sõnakõlks. See on tegelikult praktiline sekkumisvõimalus omavalitsustele. Ja mõju ulatub ka kaugemale: paremini korraldatud põllumajandusettevõtted toodavad rohkem, teenivad rohkem ja maksavad lõpuks rohkem kohalikke makse – millest rahastatakse paremaid koole ja teid. Doktoritöö avab ka ühe takistava teguri: Eesti on investeerinud tugevalt riiklikku teadus- ja arendustegevusse, kuid suunanud kõige vähem suutlikkuse arendamisse võrreldes kõigi Kesk- ja Ida-Euroopa riikidega. Tuleks tõsta võimekust ELi vahendeid põllumajanduse arendamiseks kasutada.Imagine trying to run a factory where your machinery is split across a dozen different buildings scattered across town. You'd waste half your time just moving between them. Estonian farmers face a similar problem – their fields are often fragmented into dozens of small, scattered parcels, a legacy of the land restitution of the 1990s. And this spatial puzzle, it turns out, has a direct cost: farms with fragmented land are less productive, and less likely to invest in new technology. That is the central discovery of Jaan Looga's doctoral thesis at the University of Tartu. Analysing hundreds of Estonian farms over several years, Looga found that improving a farm's land structure significantly increases the probability that a farmer will innovate for example buy new machinery, build new facilities. By that it is possible to adopt smarter agricultural practices. This matters not just for farmers, but for small peripheral local governments – the rural municipalities that cover much of Estonia and similar post-Soviet countries. These municipalities lack universities or research centres. They cannot offer the traditional tools of innovation policy. But they do hold one lever: spatial planning authority. They can initiate land consolidation. The thesis argues that consolidation is not just an agricultural tidying exercise. It is, in fact, a practical intervention available to municipalities. And the effects extend further: better-structured farms produce more, earn more, and ultimately generate more local tax revenue – funding better schools and roads. The research also reveals a policy blind spot: Estonia has invested heavily in national R&D but allocated the least of all Central and Eastern European countries to building capacity. The tools exist. What's missing is the capacity to use EU funds to increase farm innovation activity.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödThe role of small peripheral local governments in farm innovation: land consolidation as a spatial planning instrument in EstoniaVäikeste perifeersete kohalike omavalitsuste roll põllumajandusettevõtete innovatsioonis: maade ümberkruntimine kui strateegiline ruumiline planeerimine EestisThesis