Sooväli-Sepping, Helen, juhendajaLindsalu, AljonaTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakond2018-02-202018-02-202016http://hdl.handle.net/10062/59304Käesoleva bakalaureusetöö teemaks on “Rootsi pagulaspoliitika võrdlus Teise maailmasõja ja Süüria kodusõja ajal”. Juba eelmisest sajandist peale on Rootsi olnud atraktiivne riik pagulaste jaoks üle kogu maailma. Rootsi oli Teise mailamsõja ajal olnud neutraalne riik ning seni suurim hulk pagulasi saabus sinna just 1940-ndate aastate jooksul Eestist, Lätist ja Leedust. Ka tänapäeval on Rootsi olnud riigiks, kuhu pagulased nii Aafrikast kui Aasiast suunduvad. Süüriast, mis 2011. aastast kannatab kodusõja all, on viimase paari aasta jooksul tulnud Rootsi kõige rohkem pagulasi. Sellest tulenevalt põhineb antud töö kahel suurimal pagulaskriisil Rootsis. Ühte peetakse kui pagulaspoliitika moodustumise alguseks ning teist kui suurimat pagulaskriisi Rootsi ajaloos. Mõlema vahele jääb umbes 70 aastat ning seetõttu on väärtused ja võimalused veidi muutunud. Analüüsiosa püüab selgusele jõuda, mida pakus Rootsi pärast Teist maailmasõda Balti põgenikele ning kuivõrd on need võimalused muutunud Süüria põgenike jaoks 21. sajandil? Põhitähelepanu alla jäävad põgenikele pakutav töö, elamispind, majanduslik toetus ning muud tegurid nagu alaline elamisluba ning perekond või sugulased, kes juba varasemalt on Rootsi elama läinud.sweAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalopenAccessrootsipagulasedTeine maailmasõda, 1939-1945Süüria kodusõda, 2011SüüriaRootsibakalaureusetöödJämförelse av svensk flyktingpolitik under det andra världskriget och Syriens inbördeskrigThesis