Palm, Rasmus, juhendajaHärmas, Riinu, juhendajaLust, Enn, juhendajaKoppel, MiriamTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond2025-07-082025-07-082025-07-08978-9916-27-923-6978-9916-27-924-3 (pdf)1406-02992806-2159 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/112055Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneVesiniku molekulide liikumine süsinikmaterjalis on oluline nähtus, sest sellel põhinevad energia muundamise seadmed (kütuseelement ja elektrolüüser) ja energia salvestamine vesinikuna süsinikmaterjalis. Nendel rakendustel on erinevad nõudmised süsinikmaterjalide poorsusele ja korrapärale. Poorid on väiksed avad ja tühimikud, mis moodustuvad kaardus grafeenilehtede vahele, millest süsinikmaterjal koosneb. Grafeenilehed omakorda võivad paikneda korrapäraselt nagu raamatud riiulis, aga samas võivad need ka paikneda teineteise suhtes “juhuslikult” nagu hunnikusse kukkunud raamatud. Vesiniku salvestamiseks on vaja üliväikseid poore, mille läbimõõt on umbes 7 Å (ongström) (1 Å = 10⁻¹⁰ m). Elektrolüüserite ja kütuseelementide katalüsaatormaterjalides peavad olema poorid, mille läbimõõt on 20–500 Å, sest need võimaldavad vesinikul liikuda aktiivtsentritesse ja nendest ära. Et töötada välja paremaid materjale nendeks rakendusteks, on oluline uurida ja kirjeldada vesiniku liikuvust erineva poorsuse ja korrapäraga süsinikmaterjalides. Gaaside adsorptsiooni, laianurgalise röntgenhajumise ja kvaasielastse neutronhajumise meetodite tulemused näitavad, et poorid läbimõõduga alla 7 Å suudavad vesinikku nii tugevasti kinni hoida, et vesinik on peaaegu liikumatu. Vesiniku liikuvust mõjutab ka poori seina karedus - karedamate seintega poorid hoiavad vesinikku tugevamalt kinni kui siledamate seintega poorid. Samuti on roll süsinikmaterjalide korrapäral, mida kirjeldab grafeenilehtede arv ühes korrapärases virnas. Seda saab võrrelda raamatute arvuga raamatuvirnas. Tulemustest järeldub, et kui ühes korrapärases virnas on 2–3 grafeenilehte, siis vesinik nende lehtede vahele ei mahu, vaid läheb suurematesse tühimikesse. Seetõttu ei ole vesinik sellises materjalis eriti tugevalt kinni. Kui aga korrapäraseid virnu ei moodustu (raamatud on ebakorrapärases hunnikus), siis vesinik mahub tühimikesse ja jääb tugevalt kinni, mis soodustab vesiniku salvestamist suures koguses. Poorides laiusega üle 7 Å saab eristada kahte vesiniku komponenti – kiiresti ja aeglaselt liikuvat vesinikku. Aeglaselt liikuv ehk tugevalt kinniolev vesinik võib olla kahjulik näiteks katalüsaatormaterjalides, kus on oluline, et vesinik saaks kiirelt liikuda aktiivtsentritesse ja sealt ära.Hydrogen mobility in carbon materials is of great interest for many applications, such as energy conversion using electrolysers and fuel cells as well as energy storage as hydrogen in carbon materials through adsorption of hydrogen. These applications have different requirements for the porosity and orderliness of carbon materials. Pores are small cavities and tunnels that form between curved graphene sheets, forming the carbon material. Graphene sheets can be relatively well-ordered like books on a shelf, but at the same time, there can be regions where the graphene layers are almost randomly oriented with respect to each other, like books in a pile. For hydrogen storage, pores with a width of 7 Å (angstrom) (1 Å = 10⁻¹⁰ m) are needed. For catalyst support materials in electrolysers and fuel cells, pores with widths of 20–500 Å are needed as these enable hydrogen to move to and from active sites. To develop better materials for these applications, it is important to investigate and describe the mobility of hydrogen in materials with various structures. From the gas adsorption, wide-angle X-ray scattering, and quasi-elastic neutron scattering results, it can be concluded that pores with widths below 7 Å can confine hydrogen so strongly that it is effectively immobile. Also, the roughness of the pore wall has an effect – pores with rougher walls can restrict hydrogen motions more strongly than pores with smoother surfaces. In addition, the orderliness in carbon materials plays a role, where the order in carbon materials can be described by the number of graphene layers in a stack. This is comparable to the number of books in a stack of books. In case of 2–3 layered stacks, the hydrogen molecules cannot fit between the graphene layers but go into larger cavities. The confinement of hydrogen is weaker in such materials. When the graphene layers are not in ordered stacks, but are oriented randomly like books in a pile, then hydrogen can fit in the cavities and is strongly confined. The strong confinement of hydrogen is important for hydrogen storage. In pores larger than 7 Å, two hydrogen components can be distinguished – a very restricted and a more mobile hydrogen component. The very restricted hydrogen component could be disadvantageous in catalyst support materials, as it can result in slower transport of hydrogen to and from active sites.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödkarbiididsüsiniksüsinikmaterjalidpoorsusvesinikdifusioon (füüsika)carbidescarboncarbon materialsporousnesshydrogendiffusion (physics)Thesis