Vainik, Uku, juhendajaAusmees, Liisi, juhendajaKivistik, LottaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2026-05-252026-05-252026https://hdl.handle.net/10062/121283On teada, et neurootilisusel on pärilik taust ning suur mõju ärevuse avaldumisele, kuid puudub laiem pilt, kas neurootilisuse pärilikkuse avaldumist ja seeläbi ärevuse avaldumist võiksid mõjutada elulised aspektid, näiteks paarisuhe. Käesolev uurimistöö uuris, kuidas paarisuhe neurootilisuse avaldumist mõjutab. Analüüs põhines Eesti Geenivaramu 2021.-2022. aastatel kogutud 100NP (100 Nuances of Personality) küsimustiku andmetele. Uuringus osales 77 082 inimest. Kasutati polügeenseid skoore, eneseraporteeritud neurootilisust ja regressioonanalüüsi, et hinnata geneetiliste, sotsiaalsete ja demograafiliste tegurite koosmõju. Tulemused näitasid, et neurootilisuse geneetiline eelsoodumus on seotud eneseraporteeritud neurootilisusega, kuid paarisuhe üksi universaalne kaitsefaktor pole. Madalama neurootilisuse suhtes oluliseks osutusid paarisuhtega rahulolu, sugu ja vanus, vallaliste ja elukaaslastega inimeste puhul ekstravertsuse geneetiline eelsoodumus. Ilmnes, et abielus olemine on seotud madalama neurootilisusega meeste puhul ning et neurootilisus väheneb vanuse kasvades. Uurimistöö kinnitab, et neurootilisuse avaldumine kujuneb geenide ja keskkonna koosmõjus.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/neurootilisuspaarisuheisiksuseomadusedgeneetiline eelsoodumusärevusEesti Geenivaramuneuroticismmarital statuspersonality traitsgenetic predispositionanxietyEstonian BiobanküliõpilastöödThesis