Kastepõld-Tõrs, Kaia, juhendajaTullus, AnneTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2021-11-032021-11-032020http://hdl.handle.net/10062/75563Käesoleva tööga uuriti palliatiivravi töötajate professionaalset elukvaliteeti kaastundeväsimuse ja kaastunderahulolu näol, abiotsimise viise stressi leevendamiseks ning mil määral mõjutab abi otsimist enesestigma. Andmed koguti küsitluse vormis. Kõrgema enesestigmaga palliatiivravi töötajad on vähem valmis otsima psühholoogilist abi, et tööstressiga toime tulla. Kõige populaarsemad viisid stressiga toimetulekuks olid suhtlemine sõpradega, perega, lähedaste kolleegidega ja tegelemine hobidega. Vähe kasutati rääkimist psühholoogi ja hingehoidjaga. Supervisiooni ei kasutatud. Olulist erinevust palliatiivravi töötajate ja teiste Eesti meditsiinitöötajatega professionaalse elukvaliteedi vahel ei esinenud.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalpalliatiivravi töötajadkaastunderahuloluenesestigmaProfessionaalse elukvaliteedi skaala (ProQOL)Abi otsimisega seotud hoiakute küsimustik (SSOSH)palliative care professionalscompassion satisfactionself-stigmaThe Professional Quality of Life Scale (ProQOL)The Self-stigma of seeking help scale (SSOSH)üliõpilastöödkaastundeväsimustööstresscompassion fatigueoccupational stressThesis