Akkermann, Kirsti, juhendajaSoidla, KärolTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond2025-11-262025-11-262024-10-25978-9908-57-075-4978-9908-57-076-1 (pdf)1024-32912806-2531 (pdf)https://hdl.handle.net/10062/117816Doktoritöö elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneSöömishäired on tõsised psühhiaatrilised häired, millega kaasnevad olulised psühholoogilised, kehalised ja sotsiaalsed tagajärjed. Häirunud söömiskäitumist esineb sageli ka üldpopulatsioonis, näiteks rangete dieetide pidamise või üksikute liigsöömishoogude näol. Doktoritöö eesmärk oli uurida, kuidas perfektsionismi ja impulsiivsuse tahud on seotud häirunud söömiskäitumise ja -häiretega ning kuidas häirunud söömiskäitumine noorukieas kujuneb. Töös kasutati isiksuse- ja käitumismustrite tuvastamisele suunatud meetodeid, mis võimaldasid eristada ja analüüsida heterogeensetes valimites sarnaseid gruppe. Sõltuvalt uuringust olid valimisse kaasatud kas isikud, kellel oli diagnoositud söömishäire, või üldpopulatsiooni kuuluvad noorukid. Ilmnenud profiilid eristusid perfektsionismi, impulsiivsuse ja söömiskäitumise mustrite ning nende avaldumise tugevuse alusel. Söömishäiretega isikute seas oli kõrge negatiivse perfektsionismi ja düsfunktsionaalse impulsiivsuse koosesinemine tugevamalt seotud väljendunud söömishäire sümptomitega. Üldpopulatsiooni noorukitel oli häirunud söömiskäitumine seevastu kõige tugevamalt väljendunud rühmas, mida iseloomustas kõrge negatiivne perfektsionism ilma märkimisväärse impulsiivsuseta.Profiilide eristus oli informatiivsem ja stabiilsem, kui nende kujundamisel arvestati lisaks isiksusejoontele ka söömishäire sümptomeid. Häirunud söömiskäitumise areng noorukieas (11.–16. eluaastani) osutus mitmetahuliseks, kujunedes erinevates arenguradades. Kehaga rahulolematus püsis stabiilsel tasemel juba 11.–12. eluaastast, samas kui käitumuslikud ilmingud eristusid selgemalt 13.–14. eluaasta paiku. Kõrgema riskiga trajektooridesse kuulumist ennustasid kõrgem kehamassiindeks, tajutud sotsiaalne surve välimusele ja perfektsionism. Isiksusepõhine hindamine võib aidata varakult tuvastada haavatavamaid isikuid ning kohandada sekkumisi personaalsemaks. Tulemused viitavad ka sellele, et ennetustegevust tuleks alustada juba enne varast noorukiiga, keskendudes perfektsionismi ja kehakuvandiga seotud murede vähendamisele.Eating disorders are serious psychiatric conditions associated with significant psychological, physical, and social consequences. Disordered eating is also frequently observed in the general population, for example in the form of strict dieting or occasional binge eating episodes. The aim of this doctoral dissertation was to examine how different facets of perfectionism and impulsivity are related to disordered eating and eating disorders, and how disordered eating develops during adolescence. The study applied methods aimed at identifying patterns of personality and behaviour, allowing the distinction and analysis of similar subgroups within heterogeneous samples. Depending on the study, the samples included either individuals diagnosed with an eating disorder or adolescents from the general population. The identified profiles differed in their levels of perfectionism, impulsivity, and disordered eating patterns, as well as in the intensity of these characteristics. Among individuals with eating disorders, the co-occurrence of high negative perfectionism and dysfunctional impulsivity was more strongly associated with pronounced eating disorder symptoms. In contrast, among adolescents from the general population, disordered eating was most evident in the group characterized by high negative perfectionism without marked impulsivity. The differentiation between profiles proved to be more informative and stable when eating disorder symptoms were included alongside personality traits. The development of disordered eating in adolescence (ages 11–16) appeared multifaceted, following several developmental pathways. Body dissatisfaction remained stable from ages 11–12, whereas behavioural manifestations became more distinct around ages 13–14. Membership in higher-risk trajectories was predicted by higher body mass index, perceived social pressure regarding appearance, and perfectionism. Personality-based assessment may help identify more vulnerable individuals early and guide the personalization of interventions. The findings also suggest that preventive efforts should begin before early adolescence, focusing on reducing perfectionism and body image–related concerns.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödThesis