Ausmees, Kristo2014-03-032014-03-032014-03-03978–9949–32–506–1 (print)978–9949–32–507–8 (pdf)1024–395Xhttp://hdl.handle.net/10062/38184Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsioone.Mehe reproduktiivtervise uuringutele pööratakse kogu maailmas järjest rohkem tähelepanu järgnevatel põhjustel. Esmalt, sündivate laste vanemate keskmise vanuse tõus arenenud riikides, mida mõjutavad hariduslikud ja tööalase karjääriga seotud otsused ning meeste soov saada isaks läbi uue partnersuhte. Teiseks, kehavälise viljastamise meetodite kättesaadavuse paranemine ja odavnemine, mis mõjutab eelkõige eelnevalt lastetute paaride reproduktiivsusega seotud otsuseid. On teada, et umbes 15 protsenti fertiilses eas olevatest paaridest on viljatud. Neist umbes ¼ juhtudest on põhjused ainult mehepoolsed. Mehe viljakusnäitajaid mõjutavad teadaolevalt veresoonkonna-, hormonaalsed- ja ainevahetushaigused, organismi anatoomilised ja füsioloogilised muutused ning paljud elustiili- ja keskkonnafaktorid. Vanus on ka üks olulisemaid eesnäärmemahu suurenemise ja urineerimishäirete tekkega seotud riskifaktoreid. Ligi 50% viiekümne-aastastest meestest kurdab urineerimisega seotud kaebuste üle, alates viiekümnendatest eluaastatest tõuseb urineerimiskaebustega meeste osakaal 10% ühe eludekaadi kohta. Hetkel puuduvad teadaolevalt uuringud eesnäärmemahu suurenemise, alumiste kuseteede kaebuste ning meeste reproduktiivfunktsiooni seoste kohta. Seetõttu on üha olulisem uurida tegureid, mis mõjutavad vanemate meeste seemnevedeliku kvaliteeti ja sellega seotud viljakusnäitajaid. Senistes uuringutes on keskealistele meestele tähelepanu pööratud vaid valikuliselt ja üksikutes artiklites. Käesolevas uuringus on fookuses 45-aastaste meeste viljakusparameetrid ning neid mõjutavate tegurite avaldumine. Väitekirja peamine eesmärk oli täpsustada keskealiste meeste reproduktiivfunktsiooni ning hinnata selle võimalikku seost erinevate eesnäärmehaiguste ja elustiilifaktoritega. Uuringu tulemusena selgus, et keskealise mehe viljakusnäitajad ei sõltu ainult vanusest, vaid ka seonudvatest elustiili mõjuritest, näiteks kehalisest aktiivsus ning varem põetud suguhaigused. Samuti leiti uuringus, et keskealiste meeste seemnevedeliku kvaliteet langeb seoses eesnäärme suurenemise ning urineerimisprobleemide tõusuga. Sarnane seos avaldub uuringu alusel ka suguteede põletikuliste muutustega. Põletikufoon mehe sugutraktis tõstab ka PSA ja östradiooli taset seerumis. Kuna varem on sarnaseid seoseid leitud noortel asümptomaatilise suguteede põletikuga meestel, võib uuringu läbiviijate arvates üheks meeste viljakunäitajaid langetavaks ja seerumi PSA taset tõstvaks põhjuseks olla (põletikuline) eesnäärme ja mehe suguteede kahjustus nooremas eas ning sellele järgnev põletikufooni pikaajaline kahjustav mõju mehe viljakusnäitajatele. Antud seos võib ka tähendada, et subfertiilsed (madalamate viljakusnäitajatega) mehed peaksid alustama enda PSA taseme jälgimist soovitatavast vanusepiirist varem ning pöörduma PSA tõusu korral täpsustavale eesnäärmehaiguste uuringule. Uuringu tulemusena selgus ka, et premaliigsed ja pahaloomulised eesnäärmepatoloogiad mõjuvad negatiivselt mehe seemnevedeliku parameetritele. Uuring viidi läbi Tartu Ülikooli Kliinikumi Androloogiakeskuses.The issue of semen quality and fertility in the aging male receives increasing attention due to the following factors. Initially, there is a trend in developed countries toward higher paternal ages predominantly due to socioeconomic factors. Family planning often begins after the establishment of education and professional career, resulting in higher paternal age. Also, the divorce, remarriage, and the wish to be a father of child(s) in a new partnership are increasing trends. Secondly, the improvements in assisted reproduction techniques in recent years, particularly intracytoplasmic sperm injection (ICSI), have endowed to generate genetic offspring in the males (and couples) who were previously considered infertile. At the same time the accumulation of several factors and conditions occurs along with aging that may affect male reproductive function. There are some reports about the impact of paternal occupation on seminal function. Additionally, factors like vascular, hormonal, metabolic and malignant diseases, anatomical and physiological conditions, injuries, lifestyle-related conditions or accumulation of toxic substances may be responsible for alteration in body functioning and therefore also in reproductive function. Male aging is a multifactorial process that causes changes in different reproductive organs, including the prostate. The prostate, an accessory gland of the male reproductive system, is directly related to male reproductive, sexual, and ejaculatory function. Although some recent studies have described the risk of prostatitis and prostate cancer in middle-aged infertile males, little is known about common associations between reproductive function and prostate pathologies in males >45 years. Therefore the main aim of this study was to specify the reproductive function in middle-aged male and to find out possible influences of different prostate conditions and lifestyle-related factors on male reproduction of that age. The main finding in our study comparing healthy men and male partners of infertile couples was that reproductive function in middle-aged subjects is related not only with general aging as described previously, but associated significantly with certain lifestyle factors, like prior history of sexually transmitted diseases. In addition, fertile men had higher sexual capability and physical activity. Our study of prostate-related diseases and male reproductive function showed that the increased levels of seminal inflammatory markers were associated with reduced semen volume, total sperm count, and sperm motility. Also, the reduced seminal parameters in middle-aged men were associated with prostate enlargement, bladder outlet obstruction and with pre-malignant and malignant prostate conditions. Probably, the alterations could be related with changes in general health status, malnutrition and gonadal function, but also with subsequent (partial) obstruction in the level of male accessory glands and/or damage of the prostate. Additionally, the serum marker of prostate, PSA, correlated with main seminal parameters like semen volume, sperm motility, and total sperm count. Therefore, according to an initial speculative view, an increased serum level of PSA in middle-aged males could give information not only about prostate-related conditions, but may be an additional indicator for impaired reproductive quality. The study was performed in the Andrology Centre of Tartu University Hospital.enmehedreproduktiivtervisspermaeesnäärme suurenemineelulaadmenreproductive healthspermbenign prostatic hyperplasialifestyledissertatsioonidETDdissertationsväitekirjadThesis