Hannus, Aave, juhendajaUusberg, Helen, juhendajaTširkin, JakovTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2026-06-122026-06-122026https://hdl.handle.net/10062/122043Õpetajatöö on emotsionaalselt nõudlik ja seotud kõrge stressi ja läbipõlemise riskiga. Seetõttu on oluline mõista, millised psühholoogilised oskused toetavad õpetajate emotsionaalset toimetulekut. Käesoleva töö eesmärk oli uurida, kuidas õpetajate teadveloleku üldine tase on seotud emotsioonide regulatsiooni raskustega ning positiivse ja negatiivse afektiga. Uuringus osales 300 Eestis töötavat üldhariduskoolide õpetajat (91% naised; vanus M = 48.6, SD = 12.8). Andmeid koguti veebipõhise küsimustikuga, mis sisaldas teadveloleku skaalat Mindful Attention Awareness Scale (MAAS), emotsioonide regulatsiooni raskuste skaalat Difficulties in Emotion Regulation Scale (DERS-34) ja meeleolu küsimustikku Positive and Negative Affect Schedule (PANAS). Hierarhiliste regressioonanalüüside tulemused näitasid, et kõrgem teadveloleku tase oli oluliselt seotud väiksemate emotsioonide regulatsiooni raskustega (β = −.53), positiivse afekti suurema intensiivsusega (β = .22) ning negatiivse afekti väiksema intensiivsusega (β = −.41) ka pärast demograafiliste tunnuste arvesse võtmist. Mitmesed regressioonid näitasid, et positiivse afekti puhul kadus teadveloleku unikaalne panus pärast emotsioonide regulatsiooni raskuste arvesse võtmist, samas kui negatiivse afekti puhul olid mõlemad muutujad sellega iseseisvalt seotud. Leitud seosed võiksid toetada teadvelolekul põhinevate sekkumiste kaalumist õpetajate professionaalses arengus, kuigi nende tegelik efektiivsus vajab kontrollitud katseuuringuid.etAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalhttps://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/4.0/teadvelolekemotsioonide regulatsioonpositiivne ja negatiivne afektõpetajadMAASmindfulnessemotion regulationpositive and negative affectteachersMAASmagistritöödThesis