Lott, Toomas, juhendajaSaks, Karl ErikTartu Ülikool. FilosoofiateaduskondTartu Ülikool. Filosoofia osakondTartu Ülikool. Filosoofia ja semiootika instituut2015-09-172015-09-172015http://hdl.handle.net/10062/48526Selle töö raames võtangi vaatluse alla küsimuse, kas Sokrates on irooniline ning kui jah, siis kuidas ta on irooniline ning kas sellel iroonial on filosoofiline tähendus. Sellele küsimusele vastuse leidmiseks analüüsin ja demonstreerin viimase 25 aasta sokraatilise iroonia uuringute käiku esitades nelja filosoofi – Gregory Vlastose, Alexander Nehamase, Iakovos Vasiliou ja Melissa Lane’i – sokraatilise iroonia analüüsi. Nende nelja filosoofi töö põhjal demonstreerin, et sokraatilise iroonia iroonilisuse küsimus hõlmab endasse ka Platoni kui Sokratest esindavate dialoogide autori iroonilisuse küsimust, millest tulenevalt eristan neli erinevat seisukohta, mida vastavad filosoofid esindavad: 1) Sokrates on irooniline, kuid Platon ei ole; 2) Nii Sokrates kui ka Platon on iroonilised; 3) Sokrates ei ole irooniline, kuid Platon on; 4) Kumbki neist pole irooniline. Sean selle hoiakulise kombinatoorika oma enda sokraatilise iroonia analüüsi aluseks ning uurin, kas nendest tulenevate teooriate poolt esindatud argumendid on piisavalt pädevad, et objektiivselt seletada sokraatilise iroonia fenomeni ning selle fenomeni taga peituvaid Sokratese „varjatud“ hoiakuid.etAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalopenAccessfilosoofiairooniabakalaureusetöödSokraatiline iroonia Platoni dialoogidesThesis