Laas, Kariina, juhendajaLang, KadiTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2017-07-172017-07-172017http://hdl.handle.net/10062/57242Senised uuringud on subjektiivsete ning objektiivsete mõõdikute vahelisi seoseid vaadates saanud vastakaid tulemusi. Lisaks pole kindel, kas virtuaalreaalsuses (VR) esinemisele eksponeerimine suudab tekitada pulsireaktsiooni. Selle töö eesmärgiks oli uurida, kuidas muutuvad VR-is kõnet pidades või mängides eksponeerimissessiooni lõikes pulss ning subjektiivne ärevus ning millised on nende näitajate omavahelised seosed. Kaks gruppi pidasid kõnesid, kusjuures ainuke erinevus oli VR-keskkonna kvaliteedis. Kontrollgrupp mängis erinevaid VR-mänge. Kontrollgrupp erines pidevalt kõnegruppidest nii pulsi kui ka subjektiivse ärevuse poolest: eksponeerimiste keskmine pulss ning ärevus olid madalamad. Lisaks oli kõnegruppidel kolmandal eksponeerimisel madalam pulss ning ärevus võrreldes esimese eksponeerimisega. VR-keskkonna kvaliteedierinevus ei kajastunud kõnegruppide vahelistes erinevustes. Pulsi ning subjektiivsete näitajate vahel puudusid seosed nii mängu- kui ka kõnegruppides. Lahtiseks jääb, kuidas leitud erinevused mõjutavad eksponeerimise efektiivsust.estvirtuaalreaalsuseksponeerimineesinemisärevuspulsssubjektiivne ärevusvirtual realityexposureperformance anxietyheart ratesubjective anxietyüliõpilastöödThesis