Truu, Jaak, juhendajaUisk, ChristofTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkond2018-05-302018-05-302018http://hdl.handle.net/10062/60121Lähitulevikus ei vabane maailm täielikult naftasaaduste kasutamisest ja kuigi laevaõnnetuste hulk pidevalt langeb, on naftalekete juhtumine meretranspordi käigus paratamatu. Õnnetuste poolt tekitatud loodusliku ja majandusliku kahju vähendamiseks on välja töötatud hulgaliselt füüsikalisi, keemilisi ja bioloogilisi meetodeid, mis teadlikul kombineerimisel suudavad pea täielikult naftareostuse keskkonnast likvideerida. Lõpliku reostuse eemaldamise meetodi valimine sõltub naftast ja naftareostuse kogusest, saastatud pinnasest, endeemsest elustikust, ala ligipääsetavusest, ning meetodi intrusiivsusest ja majanduslikust kulust. Mikroorganismid, kes suudavad naftasaadusi lagundada elavad kõikides merekeskkondades - ka külmas, kõrge rõhu ja väheste toitainetega ookeani kihtides. Biolagundamist piiravateks teguriteks on tavaliselt hapnik ja teiste toitainete (P, N) kontsentratsioonid. Teades reostunud keskkonna ja mikroobikoosluse eripärasid suudetakse stimuleerida biolagunemise kiirust, kas toitainete või mikroorganismidega, sealjuures vältides keskkonnale lisakahju tegemist. Antud töö eksperimentaalse osa tulemuste põhjal saab teha järelduse, et laevakütusega saastunud keskkonnaproovidest DNA eraldamiseks on sobiv kasutada biokile-spetsiifilist Dneasy PowerBiofilm Kit põhinevat meetodit. Selle meetodi puhul on suurem DNA saagis ja kõrgem 16S rRNA geeni amplifikatsiooni efektiivsus kui PowerSoil DNA Isolation Kit kasutades. Dneasy PowerBiofilm Kit puhul olid suuremad ka hinnangud bakterite 16S rRNA geeni arvukuse osas. Käesoleva töö tulemusi saab kasutada Horisont 2020 projekti GRACE raames Gröönimaal 2017 aastal läbiviidud nafta biolagunemiskatse proovidest DNA eraldamiseks.estopenAccessnaftareostusbiolagunemineDNA eraldaminePowerSoilPowerBiofilmbakalaureusetöödThesis