Carneiro Alves De Lima, Bruno Rucy, juhendajaRiazantsev, KyryloTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Arvutiteaduse instituut2024-09-302024-09-302024https://hdl.handle.net/10062/104957GitOps on hiljuti tekkinud kontseptsioon, mis sai populaarseks tänu tõusule DevOps metoodika ja pideva tarkvaraarenduse võitlusega, et parandada juurutamise ja nende töökindluse tagamise eest. See pakub lähenemisviisi, mis kasutab infrastruktuuri kui koodi ja Git’i kui versioonihaldussüsteemi, et tagada rakenduse olek ja infrastruktuur vastab alati sellele, mis on kirjeldatud Git-repositooriumis (nt repositoorium kui tõe allikas). GitOps’i on võimalik teha peamiselt kahel viisil: pull-põhine, mille puhul operaator kontrollib uuendusi Git-repositooriumis, tagades, et sihtmärk vastab soovitud olekule, ja push-põhine, mille kohaselt peaks Git teavitama GitOps-süsteemi uuendustest. Käesolev lõputöö keskendub GitOps’i kirjeldamisele selle põhiolemuses, selgitades, miks eespool nimetatud kaks paradigmad on selle rakendusest välja võetud ja käsitletakse üksikasjalikult nende töö põhimõtteid. Samuti pakutakse välja mõlema paradigma prototüüpne rakendamine et mõõta nende toimivust erinevate stsenaariumide korral. Selles analüüsitakse neid mõõtmisi kasutades teoreetilise raamistikuna järjekorra teooria mudelit.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/GitOpsDevOpsContinuous IntegrationContinuous DeliveryKubernetesCI/CDArgoCDCloud NativePidev integratsioonPidev kohaletoimetaminemagistritöödinformaatikainfotehnoloogiainformaticsinfotechnologyThesis