Kutsar, Dagmar, juhendajaVider, RichardTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2025-06-262025-06-262025https://hdl.handle.net/10062/111715Bakalaureusetöö eesmärk oli uurida õpetajate subjektiivset heaolu, tuginedes Eesti Clanbeat’i vaimse heaolu monitooringu andmetele ning WHO-5 heaolu skaala skooridele. Uuringus osales 502 õpetajat. Töö keskendus kolmele uurimisküsimusele: kuidas hindavad õpetajad oma heaolu koolis WHO-5 skaalal; millised on õpetajate subjektiivse heaolu positiivsed ja negatiivsed allikad ning millised on madala ja kõrge WHO-5 skooriga õpetajate heaoluallikate mustrid. Teoreetiline ülevaade koosneb heaolu kontseptsioonist, JD-R mudelist (Granziera, 2022), tähendusloome rollist õpetajatöös ning varasematest empiirilistest uuringutest (Granziera jt, 2023; OECD, 2021). Uuringus kasutasin kombineeritud kvantitatiivset ja kvalitatiivset lähenemist. Kvantitatiivne osa põhines WHO-5 skaalal, mille tulemusi analüüsisin töökoormuse, staaži ja emotsionaalse seisundi kontekstis. Kvalitatiivses osa tuginesin avatud vastuste sisuanalüüsile, mis võimaldas tuvastada õpetajate nimetatud heaoluallikaid, nii positiivseid kui negatiivseid. WHO-5 skaala skooride järgi jaotasin õpetajad heaolu taseme rühmadesse, mis võimaldas tuvastada ka mustreid madala ja kõrge heaoluga õpetajate vastustes. Tulemused näitasid, et õpetajate keskmine WHO-5 skoor oli mõõdukas (59 punkti), kuid ligi kolmandik õpetajatest jäi alla WHO määratletud kriitilise piiri (50 punkti), viidates võimalikule psühholoogilisele kurnatusele (Topp jt, 2015). Töökoormus ei osutunud heaolu langetavaks teguriks, sarnased heaolunäitajaid esined nii madalama (M = 59,7), kui suurema koormusega õpetajate seas (M = 59,3). Tööstaaži puhul ilmnes, et kogenumad õpetajad hindasid oma heaolu kõrgemaks (M = 60,6) , mis viitab parematele toimetulekuoskustele, emotsionaalsele stabiilsusele ja tõenäoliselt ka paremale töö- ja eraelu tasakaalule. Nooremate õpetajate puhul oli sagedasem madal heaolutase (M = 58,5), mis võib olla seotud tööalase kohanemise, ebakindluse ja vähesema tugistruktuuriga. Avatud vastuste analüüs tõi välja, et õpetajate heaolu kujundavad kõige sagedamini töö, pere, kolleegid, õpilased. Need samad allikad olid esindatud nii rõõmu kui stressi allikatena, seega subjektiivne heaolu sõltub suuresti tajutud tähendusest, mitte allika olemusest. Madala heaoluga õpetajad tõid rohkem esile stressi, väsimust ja ülekoormust, samas kui kõrge heaoluga õpetajad keskendusid tänulikkusele, tähenduslikkusele ja rahulolule. See erinevus viitab, et heaolu sõltub objektiivsetest teguritest, õpetajate võimest oma tööelus tähendust ja tasakaalu kogeda. Koolidel tuleks keskenduda toetava töökeskkonna loomisele, kus õpetajad saavad kogeda väärtustamist ja kuuluvust. Eriti oluline on toetada noori õpetajaid nende töö alguses, pakkudes neile nii psühholoogilist tuge kui teadlikke võimalusi taastumiseks ja enesejuhtimiseks.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/bakalaureusetöödõpetajadheaolutöökeskkondkoolidThesis