Tõugu, Pirko, juhendajaTael, SandraTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2025-08-292025-08-292025https://hdl.handle.net/10062/115571Kooliealiste laste autobiograafiliste mälestuste detailsusele on senini vähe tähelepanu pööratud. Magistritöös kasutati 205 lapse ja noore intervjuusid ja Levine et al. (2002) kodeerimissüsteemi, et uurida 6–17-aastaste laste autobiograafiliste mälestuste episoodilise, episoodivälise detailsuse ja episoodiväliste detailide alakategooriate raporteerimise seost vanuse ja sooga. Töö tulemused on kooskõlas varasemate töödega, mille kohaselt autobiograafiliste mälestuste detailsus kasvab vanusega. Episoodiliste detailide raporteerimise sagedus oli märgatavalt erinev vanusegruppide lõikes. Episoodiväliste detailide raporteerimise sageduses esines samuti vanusegrupiti erinevusi. 14–17-aastased lapsed raporteerisid rohkem semantilisi, korduse ja muu alakategooria detaile, muu juhtumi alakategoorias vanuselisi erinevusi ei leitud. Varasemates uurimustes leitud soolised erinevused autobiograafiliste detailide raporteerimises ei saanud kinnitust. Magistritöö tulemused viitavad, et autobiograafilise mälu areng on seotud vanusega ning lisavad tõendusmaterjali hierarhilise arengu teooriale, mille kohaselt areneb enne välja semantiline osa autobiograafilises mälus ja hiljem episoodiline süsteem, mis põhineb semantilisel süsteemil.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/autobiograafiline mälulapsedmälestuste detailsuskoroonapandeemiaautobiographical memorychildrenmemory detailCOVID-19 pandemicmagistritöödThesis