Ennok, Margus, juhendajaVahter, Liina, juhendajaTaba, Pille, juhendajaLinnamägi, Ülla, juhendajaTamme, EvelynTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2013-07-042013-07-042013http://hdl.handle.net/10062/31771Käelisi oskusi on dementsuse korral oluline hinnata, kuna apraksia võib olla üks dementsusega kaasnevatest sümptomitest. Käesolevas uurimuses osales 15 Alzheimeri (AT) ja 15 Parkinsoni tõvest tingitud dementsusega (PTD) patsienti ning neile vastavate demograafiliste näitajate alusel valitud heas kognitiivses üldseisundis 30 kontrollgrupi uuritavat. Uurimuse eesmärgiks oli hinnata käeliste oskuste erinevust, analüüsida käelisi oskusi puudutavate apraksia alatüüpide – ideatoorse (IDA), ideomotoorse (IMA) ning konstruktsioonilise apraksia (KA) esinemist ja spetsiifilisust AT ning PTD patsientidel. Samuti hinnati dementsuse raskusastme seost ja demograafiliste näitajate mõju käelistele oskustele. Lisaks hinnati PTD patsientide haiguse raskusastme seost apraksia tüüpe hindavate testidega. Hindamiseks kasutati kolme apraksia tüüpi mõõtvaid ning käte motoorset vilumust hindavaid erinevaid neuropsühholoogilisi teste. Tulemused näitasid, et AT ja PTD patsientide tulemused olid võrreldes kontrollgrupiga oluliselt madalamad enamikes apraksia testides, kuid motoorses vilumuses ainult PTD patsientidel. AT ja PTD pantsientide sooritused apraksia testides polnud statistiliselt oluliselt erinevad, kuid nende madalam sooritusaste väljendus ülesannetes erinevalt, viidates AT patsientidel enam IDA-le ning PTD patsientidel rohkem IMA-le ja KA-le. Dementsuse raskusastme puhul ilmnes statistiliselt oluline seos ja mõju enamike käelisi oskusi hindavate ülesannetega ning vanusel peamiselt motoorset vilumust hindavate testidega. PTD haiguse raskusaste võiks olla enam seotud IMA-ga.etmagistritöödAlzheimeri tõbiParkinsoni tõbidementsuskäeline tegevusapraksialiigutushäiredThesis