Akkermann, Kirsti, juhendajaKabanen, Janne MaritaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2021-11-102021-11-102021http://hdl.handle.net/10062/75728Laste aktiivsus- ja tähelepanuhäire (ATH) diagnoosimisel on üheks hindamisvahendiks sageli lähedaste inimeste (nt õpetajate ning vanemate) hinnangud lapse käitumise kohta. Teaduskirjandus viitab aga sellele, et hindajatevaheline kooskõla on enamasti üsna madal. Selle üheks põhjuseks on välja pakutud, et ATH sümptomaatika hindamisel võivad olulist mõju avaldada soopõhised stereotüübid. Töös uuriti õpetajate ning lapsevanemate hinnangute kokkulangevust sugude ning erinevate ATH probleemvaldkondade lõikes, kasutades selleks Tervise Ameti Instituudi poolt eesti kooliõpilaste kohta kogutud andmeid. Leiti, et õpetajate ning lapsevanemate hinnangute kokkulangevus oli kõrgem eksternaliseeritud probleemide puhul ning madalam internaliseeritud probleemide korral. Ilmnes, et sugude lõikes olid üldiselt kooskõlalisemad poiste kohta antud hinnangud. Lapsevanemad hindasid poiste ning tüdrukute probleeme sarnasemalt esinevateks, kuid õpetajate hinnangute põhjal esines poistel oluliselt rohkem probleeme kui tüdrukutel. Uuriti ka seda, mil määral langevad n-ö objektiivse hindamisvahendi (Go-NoGo testi) tulemused kokku vanemate hinnangutega lapse ATH sümptomaatika esinemise osas. Ehkki Go-NoGo testi vahelejätmiste arv seostus lapsevanemate tähelepanematusele antud hinnangutega ning valehäirete arv hüperaktiivsusele antud hinnangutega, jäid efektisuurused antud töös siiski tagasihoidlikeks.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalhindajatevaheline kooskõlasoopõhised stereotüübidinternaliseeritud probleemideksternaliseeritud probleemidGo-NoGo katseattention deficit hyperactive disorderinter-rater reliabilitygender based stereotypesinternalised problemsexternalised problemsGo-NoGo taskmagistritöödaktiivsus- ja tähelepanuhäireThesis