Selberg, SigridLeito, IvoVanker, ElsaTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Keemia instituut2021-10-072021-10-072021http://hdl.handle.net/10062/74672Käesolevas töös uuriti erinevate pigmentide, nii sideainega kui ilma, ja värvainetega värvitud villakiudude proovide fluorestsentsispektreid, et selgitada välja, mil määral on fluorestsentsspektromeetria meetod kasutatav ühe meetodina aitamaks pigmente ja värvaineid tuvastada. Tulemuste hindamiseks koostati saadud andmetest programmiga R ergastus- ja emissioonimaatriksid, millelt saab näha, kas ja kui intensiivselt proov fluorestseerib, kus asub(vad) proovi emissioonimaksimum(id) ja kui karakteristlikud on spektrid. Pigmentide tuvastamiseks see meetod pigem ei sobi, sest spektrid ei ole piisavalt karakteristlikud ja sideaine segab mõõtmist liiga palju. Tekstiilikiududele kantud värvaineid on selle meetodiga parem analüüsida, sest enamasti villa enda emissioon ei sega mõõtmisi. Sellegipoolest ei saa ainult fluorestsentsspektromeetria abil kindlalt öelda, mis värvainega on tegu ja seetõttu tuleks kaasata tuvastamiseks ka teisi meetodeid.estembargoedAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalEEMvärvainedsideainedpigmendidfluorestsentsspektromeetriabakalaureusetöödThesis