Simm, Kadri, juhendajaSuuder, IngridTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Filosoofia osakond2018-06-192018-06-19201820.03.02 SUUd 01http://hdl.handle.net/10062/60829Tehes kokkuvõtet kogu bioloogilist parendamist ning sealhulgas eelkõige moraalset parendamist puudutavatest poolt- ja vastuargumentidest ning võrreldes kahte erinevat vahendit selle saavutamiseks, tundub, et meetodi valik mõjutab parendamise lubatavust oluliselt. Esiteks jäid kõrvale kõik liigset meditsiinilist sekkumist nõudvad võimalused (kirurgiline sekkumine vms), kuna juba ainuüksi meditsiinieetika kohaselt ei ole võimalik nende ohtust ja toimet uurida. Vähem invasiivsematest ja realistlikumatest vahenditest tundub olevat kerge eelis kahe meetodi ligikaudsel võrdlusel AI kasutamisel. Seda siiski vaid võrreldes artiklites kirjeldatud toimemehhanisme. Eelise annavad eelkõige meetodi pigem suunavad kui muutvad omadused (paindlikkus, tagasipööratavus, individuaalsuse arvestamine ning võimalikult vähene sekkumine inimese juba eksisteerivasse moraalinormi ehk olemusse), mitte niivõrd selle rakendamise vorm. Kuigi ka kirjeldatud neurobioloogiline sekkumine oli pigem toetav kui sekkuv, oli siiski oluline erinevus esiteks moraaliotsuse tekkes- AI puhul nõustamine iga kord vastavalt tekkinud olukorrale ja eelnevalt kasutaja poolt määratud väärtushinnangutele ning ravimite puhul ajukeemia mõjutamine ühekordselt õppeprotsessi käigus ja teiseks ning teiseks tagasipööratavuses- AI puhul on see ilmselgelt lihtsam ning teostatavam. Muidugi oleksid sama sobilikud ka mingid muud samasuguste omadustega tehnilised lahendused. Seega, kui arvata, et moraalne parandamine võiks olla vajalik ja võimalik, tuleks siiski kaaluda pigem võimalikult väheseid muudatusi esile kutsuvat, niiöelda nõrka varianti. Eraldi hinnagut vajaks aga küsimus, kas selline meetod on piisavalt efektiivne. Juhul, kui see osutub lihtsalt ressursi raiskamiseks, ei pruugi selle teostamine olla mõistlik.The aim of this study is to compare two methods of possible human moral bioenhancement: Artificial Intelligence (AI) as supportive method and mild neuroenhancement. As scientific developements have made it possible to consider and practice human physiological enhancement, in recent years the discussion has been concentrating on moral enhancement as well. By biological enhancement I mean biological interventions used to improve human capabilities and bodies beyond mere necessity of restoring or sustaining health. Moral bioenhancement is used as definition of improving human moral capabilities and standards by biological interventions, as opposed to traditional means as teaching and socializing. The aim of the study is not to express that moral bioenhancement is ethical but rather to find out that if this would be the case, which kind of means to achieve the goal would be more ethical and worth considering.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniamoraalne parendaminetehisintellektneuroloogiline sekkumineartificial intelligenceneurobiological interventionmoral enhancementbakalaureusetöödintellektitehnikapraktiline filosoofiamoraalMoraalne parendamine: tehisintellekti ja neuroloogilise sekkumise võrdlusMoral Enhancement: A Comparison of Artificial Intelligence and Neurobiological InterventionThesis