Kangasniemi, Mari, juhendajaPõlluste, Kaja, juhendajaLember, Margus, juhendajaUibu, EreTartu Ülikool. Meditsiiniteaduste valdkond2025-07-082025-07-082025-07-08978-9916-27-909-0978-9916-27-910-6 (pdf)1024-395X2806-240X (pdf)https://hdl.handle.net/10062/112054Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneTänapäevane tervishoid on tipptehnoloogiat rakendav keerukas süsteem, mille kõige olulisem ülesanne on tagada kvaliteetsed ja ohutud tervishoiuteenused. Inimestel on õigus tervishoiuteenuseid saades olla kaitstud juhuslike vigade tõttu tekkiva kahju eest ning nüüdisaegsed erialased teadmised ja kvaliteedinõuetest kinnipidamine peavad neid ära hoidma. Eesti tervishoiukorraldus näeb ette, et teenuse kvaliteedi eest vastutab teenuseosutaja, kellel on kohustus juurutada süsteemid ning kasutusele võtta tehnoloogiad, mis võimaldavad probleemseid olukordi ette näha ning võimalikku kahju patsiendile vältida. Samuti peab teenuseosutaja looma organisatsioonis positiivse ohutuskultuuri, väärtustama süüdistamisvaba suhtumist ja kasvatama töötajate teadlikkust patsiendiohutusest. Ometi on patsiendikahju lubamatult suur pea kõikjal maailmas. Doktoritöö kirjeldab patsiendiohutusjuhtumitest teavitamist ja selle tulemusi haiglates õenduse vaatenurgast. Selgitatakse, kuidas juhtumiteavitussüsteeme kasutatakse ning kuidas kogutud infot õppimiseks ja patsiendiohutuse tagamiseks rakendatakse. Doktoritöö tulemused näitavad, et kõige enam teavitatakse juhtumitest, millel on selgesti tuvastatavad põhjused või nähtavad tagajärjed. Samuti ilmneb, et kuigi juhtumeid käsitlev teave eeldab pigem suurema ulatusega parendustegevusi, planeeritakse valdavalt selliseid, mis on suunatud inimeste käitumise, mitte süsteemi muutmisele. Detailsete plaanide koostamine parendustegevuste elluviimiseks ning tulemuste hindamine ei ole aga tavapraktika, mistõttu ei ole teada, kas muutused toimusid või mitte. Õed ja õendusjuhid kui kõige agaramad juhtumiteavitussüsteemi kasutajad näevad selle väärtust personali kasvanud teadlikkuses ja pädevuses ning konkreetsetes elluviidud muudatustes. Samas tunnistavad nad, et patsiendiohutuse tagamiseks tehakse liiga vähe organisatsiooni tasandil muudatusi ning napib kutse- ja erialadevahelist koostööd. Vahetu tagasiside andmine juhtumist teavitajale ja süstemaatiline teabe jagamine juhtumitest õppimiseks on organisatsioonides pigem haruldased. Seega on ilmne, et patsiendiohutus vajab mitmetasandilisi ja kogu tervishoiusüsteemi hõlmavaid muudatusi ning juhtide senisest suuremat tuge ja panust. Juhtumiteavitussüsteemide kasutamise tõhustamiseks tuleb nendes arendada kogu teavitamise ja õppimise protsessi, et selle kaudu saavutada soovitud tulemus – ohutum tervishoid.Contemporary healthcare is a high-tech and complex system with the most crucial task of ensuring high-quality and safe healthcare services. People getting healthcare have the right to be protected from accidental harm, and current professional knowledge and adherence to quality requirements should secure it. The Estonian healthcare system stipulates that the quality of healthcare services is a healthcare provider's responsibility. Healthcare providers must implement systems and technologies to identify potential risks of injury and health damage on time and reduce the likelihood of patient harm. Healthcare providers must also create a positive safety culture, promote a non-blaming attitude, and raise employee awareness of patient safety. However, patient harm remains unacceptably high nearly everywhere globally. This doctoral thesis describes the utilisation and outcomes of patient safety incident reporting and learning in hospitals from a nursing perspective. It explains the use of incident reporting systems and how the information reported serves for learning from incidents and patient safety improvements. The doctoral thesis results show that incidents most reported are those with clearly identifiable causes or immediately visible consequences. However, most planned improvement actions target changes in people's behaviour rather than changes in the system. Action plans and evaluation of the results of the implemented improvement actions are not established as a standard; therefore, it is unclear whether the expected changes have occurred. Nurses and nursing managers, as the most active users of incident reporting systems, see its value primarily in the increased awareness of staff, in competencies development and specific developments implemented. However, they recognise the lack of changes made at the organisational level and insufficient interprofessional cooperation to ensure patient safety. Providing immediate feedback to the incident reporter and systematically sharing information to learn from incidents are rare in organisations, and clearly, patient safety requires multi-level and all healthcare system-wide change, as well as more support and input from managers. Effective use of incident reporting systems requires developments in all aspects of the reporting and learning process to achieve the desired outcome – safer healthcare.enAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/doktoritöödtervishoiuteenusedpatsiendi õiguste kaitseravikvaliteetjuhtumikorraldusaruandlusõendushaigladEesti (riik)health servicespatient representativesquality of carecase managementnursinghospitalsEstoniaThesis