Gielen, Katiliina, juhendajaAava, MariannTartu Ülikool. Inglise filoloogia osakondTartu Ülikool. Filosoofiateaduskond2015-06-122015-06-122015-06-12http://hdl.handle.net/10062/47067Antud uurimus tegeleb Fookus Vormil (Focus on Form, FonF) lähenemisega sõnavara õppimisel. Eesmärk oli teada saada, millised Fookus Vormil harjutused aitavad õpilastel kõige paremini meelde jätta sõnu lugemistekstidest. Fookus Vormile sõnavara õppimises tähendab seda, et õpilaste tähelepanu tõmmatakse uutele sõnadele ülesande käigus, mis tegeleb teksti sisu ja üldisema tähendusega. Töös antakse alguses ülevaade peamistest lähenemistest sõnavara õppimises üldiselt. Seejärel liigutakse edasi Vormile Fokusseeritud Juhendamisele (Form-Focused Instruction, FFI) nii sõnavara kui ka teiste keele aspektide puhul. Edasi käsitletakse kitsamalt Fookus Vormile lähenemisel mõju erinevate keele aspektide (sealjuures sõnavara) omandamisele. Selleks et leida vastust uurimisküsimusele valmistati ette neli lugemisteksti. Iga tekstiga käis kaasas üks ülesanne, mille eesmärk oli kontrollida tekstist arusaamist ja neli erinevat Fookus Vormile sõnavara ülesannet. Neli Fookus vormile ülesandetüüpi olid: 1. õpilased pidid sõnastiku abiga leidma kümnele sõnale eestikeelsed seletused või tõlked 2. õpilased pidid sõnastiku abiga leidma kümnele sõnale inglise keelsed definitsioonid 3. õpilased pidid sõnastiku abiga kümme sõna kokku viima antud sõnade eestikeelsete seletustega ja 4. õpilased pidid sõnastiku abiga viima kokku kümme sõna nende inglise keelsete definitsioonidega. Seejärel kontrolliti õpetaja abiga vastused (õpetaja selgitas veel juurde iga sõna juures, tõi näiteid jne) ning õpetaja kogus materjalid kokku. Kohe pärast protsessi läbi tegemist jagas õpetaja kätte kontroll-lehed, millel õpilased pidid uuesti antud sõnad nende seletuste või definitsioonidega kokku viima. Kasutada ei olnud ei sõnastikke ega tekste. Seejärel selgitati välja, kui palju sõnu keskmiselt iga erineva ülesandetüübiga õpilastel meelde jäi. Tulemused näitasid, et keskmiselt jäi kõige rohkem sõnu meelde siis, kui õpilaste tähelepanu tõmmati antud sõnadele kolmanda ülesandetüübiga – õpilased pidid viima kokku sõnad nende eestikeelsete seletustega. Paremuselt teised olid tulemused neljanda ülesandetüübi puhul – õpilased pidid kokku viima sõnad nende inglise keelsete definitsioonidega. Ülejäänud kahe ülesandetüübi puhul jäi õpilastele sõnu meelde vähem. Antud tulemusi võib seletada mitmel erineval moel. Esiteks meeldib õpilastele (eriti neile, kes keelt väga hästi ei oska) sõnu tõlkida, sest nad saavad siis rohkem aru. Teiseks võis õpilastes tekkida teatud äratundmisrõõm, kui nad leidsid sõnastikust sõna ja tundsid ära, et üks vastusevariantidest on sõnaraamatu tõlkele väga sarnane. Samas tuleb välja tuua ka seda, et sõnaraamatute enda mõju antud uurimuses oluliselt ei arvestatud ning ka seda, et õpilastel, kes inglise keelt üldiselt väga hästi oskavad, olid sama head tulemused kõigi nelja meetodi puhul. Antud tulemused loovad baasi Fookus Vormile lähenemise edasi uurimiseks, kaasates järgmisel korral veel suurema grupi õpilasi ning kontrollides paari nädala möödudes, kui palju sõnu õpilastel siis meeles on.enrestrictedAccessüliõpilastöödmagistritöödinglise keelsõnavaralugeminejuhendamineneljas kooliastevõõrkeeleõpeõpetamismeetodidmagistritöödThesis