PhD Age Brauer, juhendajaAun, ErkiTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut2017-08-092017-08-092017http://hdl.handle.net/10062/57454Antibiootikumide kasutamist on piiranud nende kasutusele võtmisele järgnenud kiire resistentsuse ilmumine bakterite seas. Resistentsete bakterite vastu võitlemisel on oluline identifitseerida bakterites uusi resistentsust põhjustavaid geene ja mutatsioone. Need teadmised võimaldavad näiteks disainida uusi kiireid DNA põhiseid teste resistentsete fenotüüpide tuvastamiseks ja optimiseerida antibiootikumikuure. Käesoleva magistritöö kirjanduse ülevaates tutvustatakse resistentsust, selle levikut, mehhanisme ja muid aspekte. Praktilises osas loodi k-meeridel põhinev töövoog, mille abil tuvastati P. aeruginosa genoomist nii varem teadaolevaid kui potentsiaalseid uusi resistentsusega seotud markereid.estantibiootikumiresistentsusgenoomsed markeridk-meeridPseudomonas aeruginosamagistritöödThesis