Eek, Liina, juhendajaNiitvägi, Jaagup MarkusTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Usuteaduskond2024-06-192024-06-192024https://hdl.handle.net/10062/100003Ajalooliselt on õigeusu kirikus laialdaselt kasutusel olnud kolm kalendrit, mis on oma nime saanud kalendrireformi algatajate järgi - Julianus, Gregorius ja Meletius. Kuna õigeusu kirikud on territoriaalsed kirikud, millel puudub üleilmne keskne juhtimine, on igal kohalikul kirikul võimalik ise otsustada, millist kalendrit järgida. Seetõttu on tänapäevani õigeusu maailmas paralleelselt kasutusel kõik kolm kalendrit. Eesti on haruldases olukorras, kus kõik kolm kalendrit on kasutusel ühe ja sama kiriku territooriumil, mistõttu 2012. aastal viis EAÕK metropoliit Stefanus läbi kirikliku kalendrireformi, et Eesti Apostlik-Õigeusu Kiriku kogudused hakkaksid ühtselt järgima emakirikus, Konstantinoopoli Patriarhaadis, kasutusel olevat meletiaanlikku ehk reformeeritud segakalendrit. Vaatamata sellele, et kalendrireformist Eestis möödub tänavu 12 aastat, on olukord kogudustes jätkuvalt erinev. Käesoleva uurimistöö tulemused heidavad valgust hetkeseisule ning selle põhjustele.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 EstoniakirikukalenderEesti Apostlik-Õigeusu KirikEesti Apostlik-Õigeusu Kiriku liikmedkirikukalendri tähenduskirikukalendri olulisuskirikulugukirikukalendri ajaluguõigeusu kirikukalenderõigeuskteoloogiaõigeusklikGregoriuse kalenderJulianuse kalenderMeletiuse kalenderkristluskalendrireformreformeeritud gregoriuse kalenderbakalaureusetöödThesis