Palu, Annegrete, juhendajaHeinrichsen, RainerTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2025-08-282025-08-282025https://hdl.handle.net/10062/115521Äratundmisotsusele järgnevat isikukirjeldust on politseipraktikas kasutatud äratundmisotsuse usaldusväärsuse hindamisvahendina, kuid selle seoseid äratundmistäpsusega on vähe uuritud. Käesolevas töös uuriti äratundmistäpsuse seoseid otsusele järgneva kirjelduse pikkuse, nimetatud tunnuste hulga ja kongruentsusega. Lisaks võrreldi viimaseid kindlushinnangu küsimisega. Valimiks oli 276 katseisikut, kes vaatasid lavastatud videot vargusest ja proovisid järgnevast äratundmisreast tuvastada isikut, kes võis, aga ei pruukinud seal olla. Seejärel põhjendasid katseisikud, mille alusel nad otsuse tegid ja andsid kindlushinnangu. Viimased kaks olid sõltuvalt katsetingimusest erinevas järjekorras. Leiti, et isikukirjelduse ja äratundmistäpsuse seose suund võis sõltuda sellest, kas videos nähtud isik oli reas. Üldisemates gruppides, sh üldvalimis, polnud isikukirjeldus üldjuhul äratundmistäpsusega seotud. Samas ennustas kindlushinnang äratundmistäpsust ainult üldvalimis. Järelikult võib kindlushinnangu küsimine olla politseipraktikas kasulikum, kui otsusele järgnev isikukirjeldus väärib enamat uurimist.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/äratundmistäpsusisikukirjelduskirjelduse pikkusnimetatud tunnusedkongruentsuskindlushinnangidentification accuracyperson descriptiondescription lengthnamed featurescongruencyconfidencemagistritöödThesis