Laas, Kariina, juhendajaKubre, Mary-AnnTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2018-07-192018-07-192018http://hdl.handle.net/10062/61303Sotsiaalärevus on tänases lääne ühiskonnas kõrge prevalentsiga - hinnanguliselt 13% - ärevushäire, mistõttu on levinud ka ärevussümptomite nn iseravimine. Tihti kujutab see endast ärevussümptomite näilist maandamist psühhoaktiivsete ainetega (nt alkoholiga). Töö raames uuriti, kas ja kuidas alkoholitarbimine (tarbimissagedus ja ühel korral tarbitud kogus) on seotud erinevate ärevust mõõtvate küsimustike skooridega, kas ja kuidas on alkoholitarbimine seotud ärevusskooride muutusega (ärevus enne ning pärast virtuaalreaalsuses eksponeerimist) ning kas esineb soolisi erinevusi. Töös ei leitud, et alkoholitarbimise, soo ning depressiivsuse ja ärevuse skooride vahel oleks oluline interaktsioon. Küll aga oli sageli märgata alkoholitarbimise ja ärevust mõõtvate küsimustike vahel mitteolulist u-kujulist trend. Seetõttu oleks vaja viia läbi analoogne uuring suurema ning mitmekülgsema – võimalusel ka kliinilise – valimiga, mis võiks antud muutujate vahelisi potentsiaalseid seoseid paremini ilmestada.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniasotsiaalärevusalkoholitarbiminevirtuaalreaalsusvirtuaalreaalsuses eksponeeriminesubjektiivne ärevussocial anxietyalcohol consumptionvirtual realityvirtual reality exposuresubjective anxietyüliõpilastöödThesis