Adov, Liina, juhendajaKastepõld-Tõrs, Kaia, juhendajaPeitel, TriinTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2017-07-212017-07-212017http://hdl.handle.net/10062/57326Käesoleva magistritöö põhieesmärgiks oli uurida, kas õpetaja vaimset tervist saab ennustada läbi tajutud stressi, sellega toimetuleku ja kovisioonis osalemise, lähtudes seejuures transaktsionaalse stressi teooriast. Õpetaja vaimse tervise indikaatoritena kasutati emotsionaalse enesetunde küsimustiku (EEK-2) meeleolu ja ärevuse alaskaalasid; tajutud stressi ja sellega toimetulekut hinnati tajutud stressi skaalaga (Perceived Stress Scale, PSS). Magistritöö vahe-eesmärgina uuriti tajutud stressi skaala faktorstruktuuri kinnitava faktoranalüüsi abil. Valimi moodustanud 329 õpetaja hulgas olid esindatud kõik maakonnad ning erinevad kooliastmed ja -tüübid. Tulemused näitasid, et tajutud stressi skaala kirjeldamiseks sobis kahefaktoriline struktuur. Need kaks faktorit peegeldavad tajutud stressi ja tajutud stressiga toimetulekut. Tulemuste kohaselt ennustas formaalses kovisioonis osalemine läbi tajutud stressiga toimetuleku ja tajutud stressi õpetaja vaimse tervise probleemide kogemise sagedust. Formaalses kovisioonis osalemine ennustas suuremat tajutud toimetulekut, mis omakorda ennustas negatiivselt tajutud stressi. Tajutud stress ennustas positiivselt tõenäosust vaimse tervise probleemidele viitavate sümptomite kogemiseks. Töös on välja toodud peamised järeldused, antud uuringu piirangud ning soovitused edasiseks uurimustööks.estvaimne tervisstresskovisioonõpetajadmental healthstresspeer group mentoringteachersmagistritöödThesis