Jõesaar, Merike, juhendajaViggor, Signe, juhendajaSaan, DeiliTartu Ülikool. Loodus- ja täppisteaduste valdkondTartu Ülikool. Molekulaar- ja rakubioloogia instituut2025-08-082025-08-082025https://hdl.handle.net/10062/113406Selles töös uuriti P. pseudoalcaligenes C70, P. fluorescens PC20 ja P. putida NCIB 9816-4 võimet lagundada metüül- ja klorosalitsülaate fenooli või Na-salitsülaati sisaldavatest segudest. Katsete käigus kasvatati tüvesid fenooli või salitsülaati sisaldavates minimaal- või R2A söötmetes kuhu oli lisatud metüül- või klorosalitsülaate. Samuti määrati salitsülaadi 1-hüdroksülaase ning katehhooli dioksügenaase kodeerivate geenide ekspressioon segasubstraatidel kasvanud rakkudes ning spektrofotomeetriliselt hinnati substraatide ja vaheühendite kontsentratsiooni muutumist ajas. Töös saadud tulemuste põhjal suudavad tüved P. putida NCIB 9816-4 ja P. fluorescens PC20 segasubstraatidest lagundada vaid 4- ja 5-metüülsalitsülaati. Kõige efektiivsem segasubstraatide lagundaja on P. pseudoalcaligenes C70, mis suudab metüülsalitsülaadid nii fenooli kui ka salitsülaati sisaldavast söötmest ära kasutada.etAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/salitsülaadi 1-hüdroksülaaskatehhooli dioksügenaasidredundantsusmetüül- ja klorosalitsülaatPseudomonasbakalaureusetöödThesis