Luik, Piret, juhendajaMenesini, Ersilia, juhendajaNaruskov, KarinTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkond2020-02-122020-02-122020-02-12978-9949-03-288-4978-9949-03-289-1 (pdf)1406-1317http://hdl.handle.net/10062/67102Väitekirja elektrooniline versioon ei sisalda publikatsiooneKüberkiusamist defineeritakse sageli tavakiusamise definitsioonile tuginedes. Küberkeskkonna eripärasid arvestades on teadlastel tekkinud küsimus, millist rolli mängivad tavakiusamise kriteeriumid küberkiusamise kontekstis ning kas kübermaailmas toimuvat kiusamist võiks iseloomustada lisaks mõned teised keskkonnast tulenevad kriteeriumid, näiteks avalikkus ja anonüümsus. Doktoritöös keskendutaksegi sellele, kuidas õpilased küberkiusamist lähtuvalt varasemas kirjanduses välja pakutud kriteeriumitest (tahtlikkus, korduvus, tasakaalutus võimusuhetes, avalikkus, anonüümsus) ja liikidest (kirjalik-verbaalne küberkiusamine, visuaalne küberkiusamine, tõrjumine, privaatsuse rikkumine) tajuvad ning kas õpilaste vahel esineb soolisi ja vanuselisi erinevusi. Andmeid koguti fookusgrupi intervjuude ja küsimustike abil. Fookusgrupi intervjuudes osalesid 6. ja 9. klassi õpilased. Küsimustikule vastas 336 õpilast vanuses 11 kuni 17 eluaastat. Mõlemas etapis kasutati andmete kogumiseks stsenaariumeid, milles uuritavatele oli kirjeldatud ohvri ja kiusaja vahel toimunud situatsioone, mida võib pidada küberkiusamiseks. Uurimistulemused näitasid, et kirjeldatud situatsiooni küberkiusamiseks nimetamiseks oli õpilaste jaoks olulised kaks kriteeriumit: tasakaalutus võimusuhetes ja anonüümsus. Küberkiusamise liikide puhul oli õpilastel küberkiusamisena lihtsam ära tunda visuaalset küberkiusamist ja privaatsuse rikkumist ning neid liike hindasid õpilased ühtlasi tõsisemaks kui kirjalik-verbaalset küberkiusamist ja tõrjumist. Sooti ja vanuseti nimetati stsenaariumeid küberkiusamiseks üldjoontes samamoodi, erinevused ilmnesid õpilaste tõsidushinnangutes. Poisid tajusid küberkiusamist mitmes aspektis tõsisemana kui tüdrukud ning seda ka kahe küberspetsiifilise kriteeriumi (avalikkus ja anonüümsus) puhul. Vanuseastmete arvestuses ilmnesid erinevused tõsidushinnangutes ühe küberspetsiifilise kriteeriumi, avalikkuse puhul. Noorem vanusegrupp (12–13 eluaastat) tajus avalikkuse kriteeriumit sisaldavaid stsenaariumeid tõsisemalt kui vanem vanusegrupp (15–16 eluaastat). Töö praktiline väärtus seisneb esitatud soovitustes selle kohta, kuidas teemat lastega arutada – mida peaks õpilastega nii koduses kui ka koolikeskkonnas käsitlema, et aidata poistel ja tüdrukutel ning erinevas vanuses õpilastel toime tulla kübersuhtluse eripäradega. Lisaks antakse mõned soovitused küberkiusamise definineerimise ja mõõtmise täiustamiseks.The concept of cyberbullying is often defined based on and in parallel with the definition of traditional bullying. Cyberbullying researchers have begun to question whether and to what extent criteria specific to traditional bullying apply in the cyber environment. It has been suggested that there might be some cyber-specific criteria; for instance, anonymity and publicity, which could describe bullying that occurs in the cyber world more accurately. Furthermore, researchers have raised the issue of whether the definition of cyberbullying is consistent with how students perceive the phenomenon. This thesis focuses on how students perceive cyberbullying based on suggested criteria (intentionality, repetition, imbalance of power, publicity, anonymity) and the type of cyberbullying behaviour (written-verbal cyberbullying, visual cyberbullying, impersonation, exclusion). Data was collected via focus group interviews and a questionnaire. In both cases, scenarios were used to collect the data. These scenarios described situations between a victim and a bully that could be considered cyberbullying. The results of the study showed that two criteria were important for students when labelling scenarios as cyberbullying: imbalance of power and anonymity. In the context of cyberbullying types, it was easier for students to label the visual type and impersonation as cyberbullying and these types were also considered to be more serious than the written-verbal type and exclusion. In terms of gender and age, we found that there were no diametrically opposite differences on how boys and girls and students from different age groups labelled scenarios as cyberbullying based on the criteria. However, differences appeared in how students perceived the severity of the scenarios. In general, boys perceived cyberbullying as more serious than girls, and this was also the case with two cyber-specific criteria (publicity and anonymity). In terms of age, differences in severity evaluations also appeared in the context of cyber-specific criteria. In terms of gender, it seemed that these were more important to younger students (12–13 years) than older students (15–16 years). The practical value of the work lies in providing suggested themes that should be addressed with students at home and in the school environment to help boys and girls and students of different ages cope with the specifics of cyber communication. Furthermore, some recommendations are also provided for the definition and measurement of cyberbullying.engopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalschool bullyingcyberbullyingpupilscriteriaEstoniadissertatsioonidETDdissertationsväitekirjadkoolikiusamineküberkiusamineõpilasedkriteeriumidEestiThesis