Harro, Jaanus, juhendajaKõiv, Kadri, juhendajaVares, MartenTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2013-06-142013-06-142013http://hdl.handle.net/10062/30823Viimase tosina aastaga on hakatud tähtsustama positiivset afektiivsust ravimsõltuvuse uurimisel ning rottide kudisemise uurimine on ennast tõestanud paljulubava uurimismeetodina sellistes katsetes. Käesoleva töö eesmärgiks oli uurida, kuidas mõjutavad amfetamiin ja krooniline muutlik stress erineva positiivset afektiga rottide 50-kilohertsistele ultrahelihäälitsuste arvu. Kõdistamisega palju- ja vähekudisejateks klassifitseeritud isastel Wistar rottidel (kokku n=40) tekitati pooltel krooniline stress. Katsegrupile (n=20) manustati viiel järjestikusel päeval amfetamiini (1 mg/kg, intraperitoneaalselt), kontrollrühmale füsioloogilist lahust. 9 päeva pärast viimast katset manustati amfetamiini kõigile rottidele. Katsete ajal salvestati 30 minuti jooksul nende kudisemine, mida hiljem analüüsiti Wrighti ja tema kolleegide (2010) kirjeldatud häälitsuste osas. Tulemused näitasid, et stressi vähendas üldist kudinate arvu, sealhulgas amfetamiini poolt esilekutsutut, kusjuures viimane efekt oli tugevam vähekudisejate seas. Trillide arv sensitiseerus amfetamiini korduvmanustamisel paljukudisejate rottide seas, millest saab järeldada, et sõltuvuse tekkimine närviergutitest võib suurema ja väiksema positiivse afektiivsusega imetajatel eristuda.etafektidtundlikkusstressamfetamiinThesis