Uusberg, Helen, juhendajaKolnes, Martin, juhendajaKõnnusaar, KarolaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2021-11-102021-11-102021http://hdl.handle.net/10062/75761Käesolevas uurimistöös uuriti ümberhindamise strateegia kasutamise toetamist tähelepanu kõrvale juhtimise strateegiaga emotsioonide reguleerimise puhul. 63 katseisikut vaatasid neutraalseid ja madala ning kõrge negatiivse intensiivsusega pilte EEG mõõtmise ajal. Eelnev tähelepanu kõrvale juhtimine vähendas järgneva ümberhindamise aegset LPP amplituudi ajaperioodis 260-450 ms rohkem võrreldes katsetingimusega, kus kõigepealt pilti lihtsalt vaadati ja seejärel kasutati ümberhindamist kui ka katsetingimusega, kus kaks korda järjest ümberhindamist kasutati. Ajaperioodis 3000-4500 ms esines väiksem LPP amplituud juhul kui katseisikud kasutasid ümberhindamise strateegiat olenemata sellest millist strateegiat eelnevalt kasutati võrreldes pildi kaks korda järjest vaatamisega. Kinnitust ei leidnud hüpotees, et strateegiate kombineerimine toetab just kõrge intensiivsusega negatiivsete emotsioonide alla reguleerimist, kuna sama dünaamika ilmnes nii madala kui kõrge negatiivse intensiivsusega piltstiimulite puhul. Võib järeldada, et tähelepanu kõrvale juhtimine aitab ümberhindamisele kaasa varajase negatiivse informatsiooni eelistöötlemise vähendamisega. Tegemist on teadaolevalt esimese EEG tööga, mis uurib tähelepanu kõrvale juhtimise ja ümberhindamise kombineerimise mõju negatiivsete emotsioonide alla reguleerimisel.estopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalemotsiooni regulatsioontähelepanu kõrvale juhtiminejärjestaminevahetaminepolüregulatsioonafektiivsed pildidLPPLPPemotion regulationdistractionsequencingswitchingpolyregulationaffective imagesmagistritöödümberhindamineEEGEEGERPERPreappraisalThesis