alexander Stewart Davies, juhendajaStamberg, ReneeTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Filosoofia osakond2023-06-282023-06-28202320.03.02 STA 01https://hdl.handle.net/10062/91126Vaenukõne on levinud probleem nii Eestis kui ka mujal maailmas. Vaenukõne põhjustab ohvritele kahjusid, mis takistab neil inimestel täisväärtusliku elu elamist. Vaenukõne vastu võitlemiseks on suures plaanis kaks eri võimalust, kas teha seda kõnet piiravate seadustega või alternatiivsete meetodite teel. Üheks alternatiivseks meetodiks vaenukõne vastu võitlemisel on vasturääkimise meetod, mille esitas autor Katharine Gelber. Vasturääkimise meetod hõlmab vähemustele materiaalse, institutsionaalse ja haridusliku abi pakkumist, mis hõlmab tagakiusatud inimestele platvormi andmist avalikkuse ees, et võidelda vastu diskrimineerimisele ja ebaausale suhtumisele (Gelber 2012: 53). Käesoleva bakalaureusetöö eesmärk on uurida, kas Katharine Gelberi välja käidud vasturääkimise ettepanek oleks rakendatav ka Eesti kontekstis.The thesis focused on assessing whether the speaking back policy presented by Katharine Gelber would work in a context like Estonia. I started by introducing hate speech, which is a growing problem in today's society. Hate speech causes harm to victims, which in turn diminishes the target’s speech capabilities and takes away their feeling of inclusion in society. I found that there are two ways to combat hate speech, one is speech restricting laws and the other is using alternative approaches such as the speaking back approach.engopenAccessAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 Internationalphilosophyhate speechbakalaureusetöödfilosoofiavihakõneThesis