Stepaništševa, Tatjana, juhendajaBobõleva, AnastassiaTartu Ülikool. Slaavi filoloogia osakondTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkond2025-10-082025-10-082025https://hdl.handle.net/10062/116669Käesolev uurimus käsitleb Hvostšinskaja varajast arenguetappi proosakirjanikuna ning asjaolusid, mis viisid tema loobumiseni luulest. Peamiselt olid nendeks 1850. aastate toimetamis- ja kriitikapraktikad, mis piirasid tema loomingulist vabadust ja mõjutasid tema teoste avalikku vastuvõttu. Proosasse suundudes hakkas ta kujundama uut tegelasetüüpi vene kirjanduses: provintslik „1850. aastate inimene” – passiivne vaatleja, kes on lõksus 1840. aastate idealismi ja 1860. aastate pragmaatilisuse vahel. Kaasaegsed kriitikud ei suutnud selle tegelaskuju kunstilist tähendust mõista, mis aitas kaasa Hvostšinskaja ebakindlale positsioonile kirjandusväljal.ruAttribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Estoniahttp://creativecommons.org/licenses/by-nc-nd/3.0/ee/Hvostšinskaja, Nadežda D., 1821-1889vene keelvenekirjandusajalugumagistritöödThesis