Schults, Astra, juhendajaHunt, KaisaTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2016-03-142016-03-142016http://hdl.handle.net/10062/50962Uuriti 16 vabatahtliku ja 59 veebinõustamise teenusele pöörduja kirjavahetuses avalduvat üldist emotsioonisõnade protsenti kogu sõnade hulgast (EMOT) ja positiivsete sõnade protsenti emotsioonisõnadest (POS) ning nende näitajate omavahelisi seoseid, seost kirjavahetuse lõpetatusega ja emotsionaalsuse tasemega. Andmeanalüüsis ei tuvastatud seost vabatahtlike ja pöördujate emotsionaalse sõnavara näitajates. Ilmnesid statistilised olulised erinevused esimese ja viimase kirja keskmise POS näitaja osas lõpetatud kirjavahetuste (t = - 3,04(116), p < 0,005) ja kõrge positiivse emotsionaalsusega kirjavahetuste puhul (t = -5,82(14), p < 0,001), ent mitte lõpetamata kirjavahetuste ega madala positiivse emotsionaalsusega kirjavahetuste puhul. EMOT näitaja osas esines erinevus vaid siis, kui analüüsiti kõrge positiivse emotsionaalsusega kirjavahetusi (t = -2,37(14), p < 0,01). EMOT näitaja osas osutus ootamatuks leid, et madala positiivse emotsionaalsusega kirjavahetuste grupis oli näitaja suund negatiivne nii, et esimeses kirjas oli see kõrgem kui vahepealses ja viimases kirjas, mis erines kõrge positiivse emotsionaalsusega grupis, kus näitaja suurenes pärast esimest ja vahepealset kirja.etekspressiivne kirjutamineemotsionaalne sõnavaraveebinõustaminevaimne tervissotsiaalne toetusexpressive writingemotional languageweb-counsellingmental healthsocial supportmagistritöödThesis