Palu, Annegrete, juhendajaKreegipuu, Kairi, juhendajaVoo, KarlTartu Ülikool. Sotsiaalteaduste valdkondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2018-07-192018-07-192018http://hdl.handle.net/10062/61313Pealtnägijate tunnistusi loetakse kohtusüsteemides tugevateks tõenditeks, kuid valed kahtlusaluste tuvastused tunnistajate poolt on kõige sagedasemaks valesti süüdimõistmise põhjuseks. Politseipraktikas on laialt levinud äratundmisridade kasutamine kurjategijate tuvastamiseks, kus kahtlusalune on esitatud endale sarnaste segajatega äratundmisreas, millest kuriteo tunnistaja peab tuvastama kuriteo sooritanud isiku. Antud uurimistöö eesmärk oli koostada lähtuvalt kaasaegseimatest õigus- ja psühholoogiateaduse praktikatest 10-liikmelised äratundmisread, ning hinnata nende kallutatust, efektiivset suurust, sihtmärkide silmatorkavust ning teiste segajate sarnasust sihtmärkidele. Loodud äratundmisread leiavad rakendust edasises teadustöös.estopenAccessäratundmisreadäratundmisrea kallutatusäratundmisrea suurussilmatorkavussarnasussegajadkahtlusalunesihtmärkvaletunnistajadlineuplineup biaslineup sizedistinctivenesssimilarityfoilsfillerssuspecttargetmock-witnessesüliõpilastöödThesis