Kasearu, Kairi, juhendajaLutschan, KeiuTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Ühiskonnateaduste instituut2014-04-022014-04-022014http://hdl.handle.net/10062/39493Bakalaureusetöö eesmärk oli teada saada seda, kuidas naispoliitikud tajuvad oma karjääriteel võimalikke takistusi ja kuidas erinevatel karjääriastmetel olevate poliitikute käsitlused antud teemal erinevad. Lisaks uurimisprobleemile huvitas mind see, kuidas tajutud takistused mõjutavad intervjueeritavate valikuid nende poliitilises karjääris. Antud töö raames kasutasin uurimismeetodina kvalitatiivset meetodit ning viisin läbi individuaalintervjuud viide Eesti erakonda kuuluva naispoliitikuga. Andmekogumismeetodiks oli poolstruktureeritud intervjuu meetod. Andmeanalüüsimeetodina kasutasin temaatilist analüüsi. Kuigi uurimuse tulemused näitasid, et intervjueeritavad peavad naiste ja meeste võimalusi poliitikas edasijõudmisel võrdseks, tajuvad nad siiski teatuid takistusi. Meeskandidaate eelistatakse naiskandidaatidele, naispoliitikuid ei võeta poliitikas tõsiselt ning poliitikas leidub palju soostereotüüpseid arvamusi, mida intervjueeritavad on tajunud. Ka leiavad nad, et naispoliitik peab end meespoliitikust enam tõestama ja karjääri edendamise nimel rohkem töötama. Intervjueeritavad enamasti kõnelesid võimaluste piiramatusest poliitikas ja klaaslae efekti nad ei tajunud, siiski erines poliitikute ambitsioonikus tulevikku visioneerides. Intervjuud näitasid, et parteisse kuuluvate naispoliitikute tulevikuplaanid olid palju tagasihoidlikumad noortekokku kuuluvate poliitikute omadest. Selline erinevus võib siiski rääkida klaaslae efekti olemasolust. Võimalik, et pikemat aega poliitikas olnud intervjueeritavad tajuvad edasijõudmise raskusi ja seetõttu väga ambitsioonikaid plaane tulevikuks ei tee. Need intervjueeritavad, kes on oma karjääritee kõige esimesel etapil, selliseid takistusi veel ei tunneta. Intervjueeritavad nimetasid enamasti kahesuguseid põhjuseid, miks naispoliitikud poliitikast taanduvad – pere loomine ja uued väljakutsed. Kõige sagedamini toodi siiski välja emaks saamist. Mõned intervjueeritavad tajusid, et pere loomine võib lõpetada naispoliitiku karjääri ning pidasid vajalikuks oma karjääritee planeerimise puhul arvestada ka laste saamisega. Selgelt tuli välja see, et naised tunnevad, et poliitika tihtilugu ei võimalda neil väikeste laste kõrvalt poliitikas aktiivne olla, mistõttu ei jäta naispoliitikud pereplaneerimist juhuse hooleks. Meetmed, mis võiksid rohkem naisi poliitikasse tuua, ei pälvinud naispoliitikutelt kuigi suurt toetust, eriti negatiivselt kõnelesid intervjueeritavad sookvootidest. Kuna poliitikas levib arvamus, et kvoodi läbi omandatud positsioon ei ole ausalt välja teenitud, siis seetõttu leiavad intervjueeritavad, et sookvoodide läbi poliitikasse kaasatud naisi tõrjutakse eemale arutelugruppidest ja nad jäävad täitma fiktiivset kohta. Naised soovivad, et neid tunnustataks nende saavutuste pärast, mis on tulnud läbi töö, mitte aga soost tingitud eelistuste tõttu. Käesoleva uurimistöö tulemused ei näidanud, et intervjueeritavad oleksid tajunud klaaslae efekti oma karjääriteel, mida tingis ilmselt nende lühike poliitiline töökogemus. Kui naispoliitikute karjääris võib kõneleda klaaslae efektist, siis oleks huvitav teada saada millises etapis naised seda enam tajuma hakkavad. Seega tuleks kindlasti antud teemat edasi uurida, intervjueerides samu naispoliitikuid, kuid tehes seda nende poliitilise karjääri järgmistel etappidel.etbakalaureusetöödpoliitikanaisedhinnangudsooline võrdõiguslikkusThesis