Saro, Anneli, juhendajaSolnik, IrisTartu Ülikool. Humanitaarteaduste ja kunstide valdkondTartu Ülikool. Kirjanduse ja teatriteaduse osakond2017-06-262017-06-262017http://hdl.handle.net/10062/56962Käesolev töö uurib varjuteatri kujunemise ajalugu ning annab laiema ülevaate varjuteatri esteetikast. Töö eesmärk on vaadata, kuivõrd varjude kasutamine teatrikeelt avardab või kitsendab ning milliste vahenditega ja kuidas on varjuteatris kunstilist infot edastatakse. Analüüsis keskendun Karlova Teatris etendunud Leino Rei varjulavastusele „Tähelaps“, mis on dramatiseering Oscar Wilde’i samanimelise lühijutu põhjal, ning Vabal Laval etendunud Helen Rekkori visuaalteatri lavastusele „Süüria rahvalood“, mille alustekstiks on Süüria poeedi Samir Tahhani kogutud Süüria muinasjutud. Analüüsiks on valitud just need lavastused, sest mõlemad on varjude kasutamise ja tehnikate poolest erinevad ning pakuvad seeläbi võrdlusvõimalust.estAttribution-NonCommercial-NoDerivatives 4.0 InternationalopenAccessvarjuteateresteetikabakalaureusetöödThesis