Realo, Anu, juhendajaKull, MariaTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2013-04-032013-04-032012http://hdl.handle.net/10062/29708Käesoleva töö eesmärgiks oli välja selgitada, milline on Eestis seos religioossuse ja subjektiivse heaolu vahel. Töö hüpoteesiks oli, et varasemalt USA ja Jaapani andmetel leitud seos heaolu ja religioossuse vahel kehtib ka Eesti valimil. Valimi moodustab 5151 Eestis elavat naissoost ja meessoost isikut vanuses 15-100 eluaastat, keskmise vanusega 48,9 eluaastat. Isikud saadi valimisse Euroopa Sotsiaaluuringu (European Social Survey; ESS) andmebaasist. Tulemused näitavad, et Eestis elavad eestlased on märgatavalt vähem religioossed kui venelased. Samas on eestlastel võrreldes venelastega oluliselt kõrgem subjektiivse heaolu määr. Subjektiivse heaolu indeksi (SWB) ja religioossuse vahel seos puudub, r = 0,02. Vanuse arvesse võtmisel tekib aga religioossuse ja heaolu vahel statistiliselt oluline positiivne seos ning seda eriti eestlaste seas, r = 0,12 (p = 0.001). Nii eestlaste ega venelaste lõikes ei ole religiooni kuuluvad inimesed kõrgema heaolu määraga kui religiooni mitte kuuluvad inimesed; samuti puudub selge seos palvetamise sageduse ning heaolu vahel. Kokkuvõtteks võib öelda, et Eestis esineb religioossuse ja heaolu vahel nõrk positiivse seos, mis ilmneb vaid vanuseliste erinevuste arvesse võtmisel.etheaolureligioonreligioossuseestlasedvenelasedEestiThesis