Akkermann, Kirsti, juhendajaSorge, KristinaTartu Ülikool. Sotsiaal- ja haridusteaduskondTartu Ülikool. Psühholoogia instituut2014-11-122014-11-122014http://hdl.handle.net/10062/44232Eesmärk oli võrrelda varajases täiseas indiviide lähtudes kehamassiindeksist, kehakaalu reguleerimise meetodite kasutuselt ja isiksuseomadustest ning uurida 15-aaastaselt ülekaalus olnud noorukeid, kes jõudsid 25-eluaastaks normaalkaalu või säilitasid ülekaalu, eesmärgiga leida erinevusi isiksuseomaduste ja kehakaalu reguleerimise meetodite lõikes. Valim moodustati ELIKTU longituuduuringu vanema kohordi 25-aastastest, kes 15-aastaselt olid olnud ülekaalus (N=67). Uuritavad täitsid laboris EPIP-NEO isiksusetesti ja andsid hinnangud kehakaalu reguleerimise ning selleks kasutatavate meetodite kohta, samuti viidi läbi antropomeetrilised mõõtmised, et arvutada KMI. Dispersioonanalüüsist selgus, et normaalkaalu jõudnud ja ülekaaluliseks jäänud uuritavad ei erinenud üksteisest Suure Viisiku isiksusedimensioonide lõikes, kuid koguvalimil erinesid mehed KMI grupiti neurootilisuse ja meelekindluse ning naised meelekindluse skoorides. Kehakaalu reguleerimise hinnangutes olid meeste ja naiste vahel erinevused, oluliselt rohkem naisi on püüdnud oma kehakaalu langetada ja võrrelduna naistega pole arvestatav osa mehi pidanud oma kehakaalu vajalikuks muuta. Kehakaalu langetamiseks kasutatud meetodite kasutuses ei erinenud normaalkaalu jõudnud ega ülekaaluliseks jäänud uuritavad.etüliõpilastöödkehakaalrasvumineThesis